Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allan Illak: ostke toimeainet, mitte brändi
Globaalse taimekaitsevahendite turu maht on 49 miljardit eurot. „Eesti on sel turul väike tegija, meie müügimaht on kuskil 30 miljonit,“ ütles Illak. „Viimase 27 aasta jooksul on olnud turg suhteliselt kõikuv, viimased 10 aastat on olnud aga kindel kasv. Hinnanguliselt 77% kogu turust moodustavad kuus suuremat tootjat – Syngenta, Bayer, BASF, Monsanto, Dow Chemical ja DuPont. Neile järgnevad analoogtoodete tootjad Adama, UPL ja Nufarm. Turul on toimunud ja ka toimumas ühinemised, mis teevad suurtest veel suuremad ja tugevamad.“
Iga uue toimeaine turule tulek on juba sündmus. Illaku sõnul on see nii seepärast, et uue toimeaine väljatöötamine on kallis ja pikaajaline tegevus. Ta tõi näiteid, et 20 aastat tagasi maksis ühe toimeaine turule toomine 150 miljonit dollarit, nüüd on see juba kahekordistunud jõudes pea 300 miljoni dollarini. „Palju aega läheb teaduslike katsete ja uurimuste peale. Keskmiselt kulubki uue toimeaine tootmiseks üle 10ne aasta. Tõenäoliselt on ka lihtsamini leitavad ja paremini toimivad ained juba ammu avastatud ning turule toodud.“
Uusi toimeaineid tuleb ka seepärast vähe, et nende loojafirmasid on vähemaks jäänud. Väiksematele firmadele käib see tegevus lihtsalt üle jõu. Ka tegelevad praegused taimekaitsevahendite müüjad järjest enam seemneäriga, arendades uusi hübriidsorte või geneetiliselt muundatud sorte. „Aastast 2010 eraldatakse seemnete arendamisse rohkem raha kui taimekaitses uute toimeainete väljatöötamisse,“ lisas ta.
Igal juhul näitab trend, et uute toimeainete turule toomine väheneb. Lisaks on probleemiks ka see, et keelatakse ära vanu toimeaineid. „Euroopa Liidus on seisuga aprill 2017 ära keelatud 49 toimeainet ja 197 ootavad kinnitamist,“ rääkis Illak.
Võimu võtavad analoogtooted. Järjest enam on turule tulnud uusi, väiksemaid tootjaid, kes tegutsevad patendivabadele toimeainetele analoogide väljatöötamisega. „Aastatel 2015-2020 kaotab 28 toimeainet patendikaitse. Näiteks Syngenta pinoksadeen, BASFi püraklostrobiin, Bayeri protiokonasool ja fluoksastrobiin,“ selgitas Illak. „Patendikaitseta ehk geneeriline toimeaine on see, mis on toodetud kellegi teise kui esialgse arendaja poolt. Ja selliseid analoogtooteid pakuvad Eestis kõik edasimüüjad. Meie valikus on pooled tooted analoogid, Baltic Agrol ja Kevilil on see näitaja laias laastus 25%, Scandagral nii 40% kanti.“
Illaku sõnum põllumeestele oli selge – eelistage analoogtooteid, sest see aitab säästa. „Hinnavahe hinnakirjades on 8 – 30% soodsam, kvaliteediprobleeme ei ole esinenud ja ka toimevahet ei ole tuvastatud,“ soovitas Illak. „Väga ilmekas on glüfosaadi hinna muutus peale seda, kui turule tulid lisaks Monsantole ka teised tootjad. Kui umbes 15 aastat tagasi oli glüfosaadi liitri hind 160 EEK/liiter, siis tänaseks on hind inflatsiooni arvestades tänu konkurentsile vähemalt paarkümmend korda odavam. Glüfosaadi tootjaid on palju ja igale müüjafirmale jagub enda brände lausa mitu.“
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Viimased uudised
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Üritused
Hetkel kuum
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele