PRIAt ja KIKi petnud isikud peeti kinni
Eelmisel nädalal esitati kuriteokahtlustus viiele mehele ja ühele naisele, keda on alust kahtlustada PRIA-lt ja KIK-ilt enam kui miljoni euro välja petmises või sellele kaasaaitamises.
Kahtlustuse kohaselt esitasid 38-aastane Madis ja 37-aastane Marika ajavahemikul 2010-2016 PRIA-le kaheksa ja KIK-ile kaks ebaõigeid andmeid sisaldavat investeeringutaotlust, et osta puidutöötlemiskompleksi jaoks erinevat inventari. Fiktiivsete hinnapakkumiste ja näiliste tehinguahelate näitamisega eksitati PRIA-t ja KIK-i, et seeläbi vabaneda omaosaluse maksmise kohustusest. Kümne ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse alusel tegid PRIA ja KIK ajavahemikul 2010 kuni 2015 väljamakseid kokku pisut enam kui miljon eurot. Neljal juhul jäid kelmused katsestaadiumisse.
Eelmise nädala teisipäeval toimunud esmaste avalike menetlustoimingute käigus peeti kahtlustatavad kinni ja otsiti läbi nende elukohad ning nende kasutuses olevad sõidukid. Ühelt isikult leiti läbiotsimise käigus ka padruneid, mille päritolu hetkel tuvastatakse. Pärast ülekuulamisi ning kahtlustatavatega seotud läbiotsimisi ei pidanud prokuratuur vajalikuks nende vahistamise taotlemist.
Riigiprokurör Eve Olesk selgitas, et kahtlustuse kohaselt oli PRIA ja KIK-i petmine hoolikalt läbimõeldud. „Täna on alust arvata, et kahtlustuse saanud isikud tegid aastate vältel PRIA ja KIK-i petmiseks väga põhjalikku eeltööd – oma tegevusse kaasati endaga seotud isikuid ja nende nimele vormistatud ettevõtteid ning samuti on alust arvata, et KIK-ile ja PRIA-le esitatud andmeid oli võltsitud,“ selgitas riigiprokurör Olesk.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku puhul on selle kriminaalasja puhul näha inimeste spetsialiseerumist Euroopa Liidu toetuste väljapetmisele. „Euroopa Liidu toetusete puhul on tegemist meie kõigi ühise rahaga ja seda peab kasutama avalikkuse huvides. Toetuste jagamisel peab tegevus olema maksimaalselt läbipaistev. Pahatahtlike kavatsuste korral kasutatakse ära erasektori võimalused mitte viia läbi riigihange ning pigem teeseldakse konkurss seotud äriühingute abiga ning hinnad moonutatakse omafinantseeringu tasumise kohustuse võrra kõrgemaks,“ selgitas Maasik.
Maasiku sõnul aitaks toetuste läbipaistvust suurendada avalike hangete läbiviimine avalikus hankeregistris. „Oleme küll teinud oma ettepanekud ja andnud soovitusi, kuid paraku pole veel vajalikke muudatusi käiku lastud,“ lisas Maasik.
Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.
