- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimese Kuu-missiooni tehnika jääb tänapäeva traktorist valgusaastate kaugusele
Digitaalne revolutsioon on sõnapaar, mis on olnud kasutusel juba aastakümneid, kui 50ndatel alustati elektroonikas mehaaniliste ja analoogsüsteemide pealt digitaalsete peale üleminekut. Põllumajandusse hakkas kõik digitaalne jõudma tunduvalt aeglasemalt, kuid nüüdseks on see iga tõhusalt töötava põllumehe arsenalis kindla koha leidnud.
Digitaalne revolutsioon ei tähenda mitte üksnes digitaalsete süsteemide peale üleminekut, vaid laiemalt informatsiooniajastut. Oluline on siinkohal just informatsioon, selle kogumine, süstematiseerimine ning õigel ajal ja kohas rakendamine. Ka tänapäeva põllumehe jaoks on saamas andmetes peituvad ühed ja nullid üha olulisemaks. Juba praegu sõidavad meie põldudel traktorid ja kombainid, millel igaühel on rohkem sensoreid ja arvutusjõudu, kui masinatel, mis sõidutasid esimesed inimesed Kuule. Ühe hetkega korjatakse andmeid taimede tervise, saagikuse, mulla koostise, niiskustaseme ja veel kõige muu kohta ning lisaks annavad oma panuse taevas tiirlevad satelliidid või isegi droonid. Lõpetuseks aitavad targad programmid kogu selle info loetavaks muuta, analüüsida ja ennustada selle põhjal võimalikku tulevikku.
Dr Thomas Engel, kes on panustanud palju nii Claasi kui John Deere’i masinate nutikasse arengusse, oli üks esimesi taipamaks, et kaasaegne traktor, kombain, taimekaitseprits või väetiselaotur ei ole enam lihtne põllutöömasin, vaid tehnoloogiat, ja seeläbi võimalusi, täis tootmisvahend, mille pakutavat ära kasutades on võimalik teha paremaid juhtimisotsuseid oma ettevõtte majandamisel.
Tark kokkuhoid
Üheks digitaalsete põllumajanduslahenduste eesrajajaks on enam kui 20 aastat olnud ka John Deere. Selle aja jooksul on turule toodud erinevaid juhiabisüsteeme ning automatiseerimise lahendusi. Üks lihtsamaid neist on olnud näiteks automaatroolimine, kuid lihtsuses peitub võlu ning süsteem võimaldab vähendada ülekatteid ning sisendkulusid kuni 8%. Piltlikult öeldes on 1000 ha haritava maa korral sääst 80 ha ehk tuleks kokku liita aeg, kütus ja muud sisendid, mis kuluvad 80 ha harimisele. Lisaks on masinajuht vähem väsinud, kuna pika tööpäeva jooksul ei pea ta keskenduma roolimisele, vaid saab jälgida masina olulisi tööparameetreid või haakeriista tegevust.
Teine oluline automatiseeritud lahenduse uuendus on sektsioonide juhtimine, mis lülitab haakeriista vastavaid sektsioone kindlaksmääratud põllualadel automaatselt sisse ja välja. Süsteemi saab kasutada külvamisel, väetamisel ja taimekaitsetöödel ning see võimaldab kasutada täpseid seemne, väetise ja taimekaitsevahendite koguseid just seal, kus vaja. Tulemuseks taas väiksemad sisendkulutused, saaki ei kahjustata ning taimedele luuakse parimad kasvutingimused.
Info ühes ja mitmes kohas
Selleks, et teha kaalutletud juhtimisotsuseid, on tarvis kogu põllult kogutud andmestik ja seal tehtud masintöö korralikult dokumenteerida. Siinkohal tulevad appi juhtmonitorid, mis suudavad erinevate põldude kaupa tööandmeid salvestada nii mullaharimise, nt. harimise sügavuse, külvamise, milline kultuur ja sort, väetise tüübi ja sihtnormi, taimekaitse preparaadi tüübi ja sihtnormi ning saagikoristuse detailide kohta.
John Deere’i puhul koonduvad kõik need andmed ühele veebiplatvormile MyJohnDeere.com, kus on lihtne kogu masinapargi ning põldudega seonduvat infot hallata. Kogu teave on ühes asukohas, struktureeritud ja kergesti ligipääsetav igast internetiühendusega seadmest. Ei ole vahet, kas istud oma nutitelefoniga pangajärjekorras või õhtul teleka ees tahvelarvutit näppides. Toimingukeskusest saab vaadata kogu kaardistatud informatsiooni, mille alla käib näiteks külvamine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus, ning kaardikihte omavahel ka võrrelda. Vajadusel saab juba näiteks õhtul tugitoolist istudes luua erinevatele masinatele eelseadistustega failid, et hommikul, ükskõik millisega tööle asudes, oleks neis juba olemas ühesugused andmed põldude, kultuuride ja vajalike seadistustega.
Kuidas aga astuda seda sammu tänapäeval? Kui vastavate digitaalsete võimalustega masinapark on olemas, siis tuleks alustada selle põhjalikust kaardistamisest: milliseid masinaid kasutatakse? Millised on masinate tarkvara omavahelised ühilduvused? Kui see on tehtud, saab juba luua konkreetse tegevusplaani, et oma tööd ja tegemised järk-järgult digitaliseerida. Kas on vajalikud näiteks veel mingid lisainvesteeringud või koolitused?
Hetkel kuum
Dr Thomas Engel külastab Eestit”, kus üheks konverentsi külaliseks on Dr Thomas Engel, kes teeb ettekande teemal “Põllutöömasinate muutumine digitaalseks”. Dr Thomas Engel on John Deere Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni keskuse tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja.
Kui tahad valdkonnast rohkem kuulda, siis juba järgmisel kolmapäeval, 7. veebruaril toimub Tartu Maaülikooli spordihoones suur Baltic Agro põllumajanduskonverents “Eesti põllumajandus 100
Ta on omandanud kõrghariduse Müncheni Weihenstephani Tehnikaülikoolis põllumajandusteaduste erialal. Pärast lõpetamist uuris ta abiprofessorina elektroonika ja tarkvara kasutamist põllumajanduses. Seejärel tõi ta Claasi täppispõllumajanduse üksuse tootejuhina Saksamaa turule esimesed täppispõllumajanduse tooted. 2000. aastal asus ta tööle John Deere juures, kus alustas põllumajandustootmise juhtimislahenduste üksuse tehnikajuhi ametikohal. Pärast seda juhtis ta nutilahenduste töörühma ja aitas märkimisväärselt kaasa täppispõllumajanduse valdkonna kasvule Euroopas. Alates 2015. aastast on ta Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni keskuse tehnoloogilise innovatsiooni strateegia üksuse juhataja ning vastutab koostöö eest ülikoolide ja partnerettevõtetega uute innovaatiliste lahenduste ja teenuste väljatöötamisel.
Konverentsil keskendub Dr Thomas Engel Tehnoloogia arengule ja suundadele, sh juhtimislahendustele, autonoomsetele masinatele, täppispõllumajandusele ning ühenduvusele ja andmeedastusele; samuti John Deere’i innovatsiooni teetähistele, innovatsiooni fookusvaldkondadele tulevikus ning FarmSight kontseptsioonile.
Kristjan RuusamäeBaltic Agro Machinery Oü haakeseadmete tootejuht
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele