Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Läti metsaomanikud proovivad turberaietega kätt
Programm oli tihe, näiteks käidi külas maaelu nõustamiskeskuses, tutvuti Fortumi kombijaama tööga Jelgavas, samuti kohaliku keskkonnaametiga ja vääriselupaikade inventuuri edenemisega Läti metsades. Kõige sisukamat metsakasvatuslikku arutelu pakkusid metsameeste jaoks turberaiete katsealad.
Annan järgnevalt ülevaate mõnest huvitavamast raiepraktikast, mida saime näha WWF-i (Maailma Looduse Fond) näidisalal ja metsaühistu L.V. Mežs liikmete metsades. Üldjoontes on Eesti ja Läti metsad väga sarnased ja analoogseid tööalasid leidub ka Eestis. Mullu septembris vastu võetud Metsaseaduse muudatused võiksid aga täiendavalt soosida taoliste majandusvõtete kasutamist ka meie metsades. Seetõttu oli huvitav näha, millised on lätlaste kogemused turberaiete kasutamisel.
Kommentaar:
Naabritelt tasub õppida
Uno Jääger, Pärnumaa Metsaomanike Selts:
Läti eeskujul vääriksid kindlasti ka Eestis rajamist sellised WWF näidisalad, nagu mullusel õppereisil külastatud „Kalna Gavies” või Salacriva lähedal asuv „Krauklis”, mida mõned aastad tagasi Pärnumaa Metsaomanike Seltsiga külastasime. Eriti oluliseks pean selliste külaskäikude juures just vahetuid vestlusi nende näidisalade metsa- ja põllumaade omanikega. On huvitav kuulata nende selgitusi ühe või teise metsahooldusvõtte kohta.
Näiteks Krauklises tehakse noorendike harvendamisel peenikeste, energiapuuks ja hakkeks sobimatute kaskede väljaraiumist ajal, kui inimestel on tekkinud vajadusel noorte kaskede järele. Kevadel ja varasuvel toimuvad mitmesugused vaba-aja üritused, koolide lõpupeod ja muud pidulikud sündmused, kus on tavaks ruume noorte kaskedega ehtida.
„Kalna Gavies” omanik aga selgitas näidete varal üksikasjalikult, kuidas ta noorendike hooldusel jälgib valgustingimuste ja valitsevate tuulesuundade mõju. Samuti rõhutas ta oma töömeeste metsanduslike teadmiste ja oskuste vajadust. Metsaomanik rääkis, et perioodidel, kui metsatöid ei jagu, leiavad tema töömehed rakendust naabrist põllumehe juures. Kui metsas jälle tööd rohkem, saab ta kogenud mehed tööle tagasi kutsuda.
Noorendikes ei raiu ta kohe kõiki põdrakahjustustega okaspuid välja, vaid laseb neil edasi kasvada. Ta teab, et kahjustusest kõrgemal kasvab puit kiiremini, kui raiutud puu asemele istutatud taim, mida oleks vaja esimestel aastatel ka eraldi hooldada.
Valikraiete plussid ja miinused
WWF-i Kalna Gavies katsealadel saime esiteks ülevaate valikraiete plussidest ja miinustest. Valikraie võiks metsaomanikule meeldida, kuna sel viisil majandades on kinnistu pidev väärtus kõrgem - välditakse lageraiejärgset metsata metsamaad. Samuti on üldjuhul väiksemad uuenduskulud, sest tavaliselt piisab uue metsa kasvama hakkamiseks looduslikust uuendusest või sellele kaasa aitamisest. Kuna valdavalt raiutakse sellistel aladel just kõige väärtuslikumat küpset puud, võib ka keskmine müüdava tihumeetri hind kujuneda kõrgemaks. Lisaks pakub valikraiega majandatav mets ka rohkem erinevaid kõrvalväärtusi.
Samas on valikraiet keeruline rakendada metsas, kus seda varem tehtud pole ja metsades, mille liigiline koosseis seda ei võimalda. Näiteks ei ole valikraie hea valik hall-lepikus või küpses kuusikus.
Ohuks võib valikraie puhul olla nii liiga tugev raiekraad kui ka liiga vähene raie. Liialt tugeva raie korral tekib sama efekt, mis liiga intensiivse harvendusraie korral. Sel juhul jääb metsa alles liiga vähe puitu ning metsa tootlikkus saab tugevasti kannatada. Liialt väikese mahuga raie korral kasvab aga metsa kahjustamise oht. Sel juhul käiakse masinatega metsas tihedamini, näiteks võib raieintervalliks 10 aasta asemel kujuneda 5 aastat. Paraku kaasneb iga korraga, kui metsas töid teha ka täiendav kasvavate puude ja pinnase kahjustamise oht. Samuti suurenevad sel viisil majandades metsa ülestöötamise kulud.
Valikraiet saab metsas teha sagedamini, kui harvendusraiet. Seega on alles jäävate puude ning pinnase vigastamise oht suur ja selle osas tasub olla äärmiselt ettevaatlik.
Põhilisteks vigadeks, mida lätlased valikraiete teostamisel tähele on pannud, on alusmetsa täielik eemaldamine (nii hävitatakse ka järelkasv) ning kogu surnud puidu eemaldamine. Näiteks kuiv männik on üpris liigivaene keskkond. Kui sellises metsas eemaldatakse surnud puud, kaotatakse ka üks valikraie põhilisi looduskaitselisi väärtusi.
Katsetatakse erinevaid raiemeetodeid
Ringkäigul metsas näitas kohalik metsaomanik paari ala, kus ta oli teinud valikraiet. Kuna raied olid nii värsked, ei olnud seal veel võimalik uuenduse kohta järeldusi teha. Ühes umbes 70-aastases kuusikus oli ta aga proovinud teha paari puu suuruseid häile ja lootis nende häilude uuenemist noorte puudega. Paraku olid need ilmselt liiga väikesed, sest raiutud alal oli uuendust umbes sama palju kui vana metsa all.
Kohaliku metsaühistu L.V.Mežs liikmete metsades tutvusime veerraietega. Küpses männikus oli umbes 10 aasta eest lageraie korras raiutud 1 puu laiused ja 2-3 puu pikkused veerud. Sama suured metsatükid olid esialgu kasvama jäetud. Peale raiet tehti aladel maapinna mineraliseerimine, mis andis hea kasvupinnase kõrval kasvama jäänud metsaosadest pärit puuseemnetele.
Hetkel kuum
Raiutud alad on väga edukalt uuenenud, nüüdseks on seal sirgumas juba 10 aastane mets tihedusega u 30 tuhat puud hektaril. Hiljuti raiuti ka esialgu kasvama jäetud metsaosad, kuhu jäeti alles vaid 1-2 seemnepuud ühe langi kohta. Nende alade uuenemise edukust näitab aeg.
Lisaks turberaiete katsealadele külastasime ka nooremaid metsi, kus oli tehtud harvendusraiet. Kaasikus ja männikus nägime pilti, mida oli hea vaadata. Töövõtted olid sarnased Eesti metsades kasutatavatega ja nende põhimõtted küsimusi ei tekitanud. Kuusikus läks see-eest pilt huvitavamaks, sest puud olid kasvama jäetud väga hõredalt. Eelkõige suure põdrakahjustuse ohu tõttu kohtab Eesti kuusikutes nii kõva harvendust väga harva. Samas märkasime lätlaste kuusiku serval ka jahipukki, ehk suudetakse seda kuusikut edukalt kasvatada hoopis püssiga…
Läti õppereisi korraldamist toetas Erasmus+.
Lätis mainiti mitu korda, et nad kadestavad Eesti metsanduse arengut. On ju ka nende raiemaht kolmandiku võrra suurema metsamaa pindala juures meiega samal tasemel. Meie nägime aga Lätis uuenduslikke töövõtteid, mida hakkas enam soosima ka meie värske Metsaseadus. Küllap on meil selles valdkonnas naabritelt omajagu õppida.
Allar Luik
Läänemaa Metsaühistu metsakasutuse spetsialist
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele