Sigade kastreerimise keeld võib kaasa tuua sigalate sulgemise laine

Just sellise tulemuse andis Eesti maaülikooli teadlaste uuringu “Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide rakendamise majanduslik mõju” raames läbi viidud küsitlus, milles osales 22 seakasvatusettevõtet. 29% vastanutest kinnitas, et nad lõpetaksid kirurgilise kastreerimise keelustamise korral seakasvatusega tegelemise.

Valjala söödatehase gruppi kuuluvate sigalate tegevjuhi Margus Õunpuu sõnul tahab Euroopa sigade kirurgilise kastreerimise ära lõpetada, kuid seakasvatajatele tähendab see praegu mitut vastamata küsimust. Kastreerimata sigade lihale omase kuldilõhna tõttu ei meeldi see tarbijatele, mistõttu ei riski lihatööstused kuldilõhnaga liha toorainena kasutada ning pole nõus seda seakasvatajalt ostma. “Paraku nad ei taha seda, nad ei riski selle lihaga,” kinnitas Õunpuu.

Margus Õunpuu jättis ütlemata, mida teevad Valjala söödatehase grupi sigalad kastreerimise keelu korral. “Kastreerimiskeeld võiks kõne alla tulla ainult sel juhul, kui lihatööstused sellega nõus on ja meie toodangut vastu võtavad,” sõnas Õunpuu. Praegu pakub Saaremaa sealihatootja ainult kvaliteetset liha, kuldimaitsega toodang tooks ettevõttele väga kõva tagasilöögi, lisas ta.

Ebameeldiv kuldihais ja -maitse tekivad lihale looma suguküpseks saamisel, kui kuldi munandites tekkiva hormooni tagajärjel kandub lihale uriinilõhna laadne lõhn ja käärsoolest roojalõhn, mis tugevneb liha kuumutamisel. Ebameeldiva lõhna ärahoidmiseks kastreeritakse enamik kultpõrsaid esimesel nädalal. Kastreerimisega kaasnev stress ja valu on pannud loomakaitsjaid nõudma selle keelustamist.

Puudulikud alternatiivid

Euroopa suurima põllumajanduse esindusorganisatsiooni COPA-COGECA sealiha töögrupi kohtumise memost võib lugeda, et pikemat aega arutusel olnud võimalus keelustada kastreerimine alates 2018. aastast, on leidnud riikidelt palju vastuargumente, mistõttu lükati küsimus Saksamaa ettepanekul edasi 2019. aastasse. Vastuseta küsimused on järgmised: seni ei ole selge, kuidas mõjutab kastreerimata sigade lihast toodang tarbija harjumusi, milliseks kujuneb tegelikult sellise liha omahind ja kes selle hinnatõusu tootjale kompenseerib. Eriti Ida-Euroopa ei näe alternatiivi kastreerimisele, sest tarbija harjumusi pole võimalik nii kiiresti muuta. Kastreerimisest loobumine ei ole mõeldav ka maades, kus on traditsiooniliselt oluline kasvatada sigu võimalikult suurde tapakaalu (140 kg ja rohkem) konkreetsete toodete tarvis (spetsiaalsed singid Itaalias). Tapakaalu suurendamise eesmärgil on hakatud näiteks Portugalis, kus kulte vahepeal ei kastreeritud, neid uuesti kastreerima.

Loe täismahus artiklit Saarte Häälest.