Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 29. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viljaturg: maailmas suured saagid ja suured laojäägid

Marge Pähkel talvekonverentsil turust ülevaadet andmas
Foto: Scandagra Eesti AS
Scandagra Eesti ASi vilja ja õlikultuuride tootejuht Marge Pähkel võttis Scandagra talvekonverentsil kokku selle, mis on toimunud ja toimumas viljaturul nii meil, kui maailmas.

„Kogu maailma viljasaak oli 2,081 miljonit tonni. Meil on suured saagid ja suured laojäägid. See on läbi ajaloo suuruselt teine saak ja sama seis on ka laovaruga. Peaks tulema kaks väga halba aastat, et hinnad maailmaturul muutuks,“ rääkis Pähkel. „Viljaäri peamine kultuur on nisu, mida toodeti 2017. aastal maailmas kokku 757 miljonit tonni. Siin on oma turuosa kasvatanud tugevalt Venemaa ja Ukraina ning nii on Euroopa Liit ja Musta mere riigid tootnud 2017. aastal nisu 17 miljonit tonni rohkem kui eelmisel hooajal. Samas USAst ja Kanadast tuli nisu eelmisel hooajal vähem, samuti ka Austraaliast. Kokku on nisu turul 3 miljonit tonni enam kui eelmisel aastal ja viimase viie aastaga on nisu toodang kasvanud 100 miljonit tonni.“

 

Läänemere ja Musta mere vilja sihtturud on suures osas kattuvad.

Venemaa toodang näitab kasvutrendi, näiteks nisu saak oli 2015/2016 hooajal 61 mln tonni, 2016/2017 aastal 72,5 mln tonni, 2017/2018 kasvas see juba 82 mln tonnini.

Suurenevate viljasaakide tõttu on Venemaal ja Ukrainas logistilised raskused, puuduvad laopinnad ja sadamatel pole piisavat jõudlust.

Umbes 3 miljonit tonni Venemaa vilja laaditakse Läänemerest.

Venemaa puhul tõi Pähkel välja veel selle, et nende eksport on kasvanud meeletult, nii on neist saanud suurim nisueksportija Egiptusesse.

Teine kultuur, mille osakaal viljaäris on oluline, on oder. „Odra suurimad tarbijad on Saudi Araabia ja Iraan ja nende vajadus kogu aeg tõuseb. Saudi Araabiasse läks ka Scandagra suur odralaev. Kokku toodeti maailmas otra 142 miljonit tonni, näiteks Euroopas toodeti otra 59 ja Venemaal 20 miljonit tonni. Odra hind on samuti teinud väga palju muutusi, hinnatase on jäänud 140-145 euro kanti,“ ütles Pähkel.

2017 – 1,55 miljonit tonni2016 – 1,2 miljonit tonni2015 – üle 1,8 miljoni tonni2014 – 1,45 miljonit tonni

Kolmanda kultuurina rääkis Pähkel rapsist. Rapsi toodeti maailmas 73 miljonit tonni. Rapsi pind kasvas Euroopas 1 protsendi võrra ja rapsitoodang 1,3 mln tonni. Euroopa import kasvas võrreldes eelmise aastaga 3,94 miljonit tonni. 

„Miks rapsi hind kukub või langeb, selle ei ole kindlat vastust. Euroopas rapsikasvatus väheneb, Kanadas, Austraalias aga kasvab. Ja nende kahe maa import mõjutab rapsi hinda enim Euroopas,“ selgitas Pähkel. „Lisaks tuleb siin jälgida kõiki nüansse – soja, palmiõli, nafta jne hindasid. Kõiki õlikultuure kasutatakse ka biodiisli tootmisel. Meil Euroopas kasutatakse rapsiõli biodiisli tootmisel järjest vähem ja seega peaks enamus rapsi minema toidutööstustesse, aga kas see on nii, on ebaselge.“

Viljatutu suurimad probleemid on suured laovarud, suured saagid ja madalad hinnad

Viljateemat käsitleti ka Oilseeds Trade talvisel infopäeval. Copenhagen Merchants’i analüütik Janno Toomet võttis turu kokku järgmiselt: Kokkuvõtteks saab öelda, et rakse on näha hinnatõusu vilja hindadele ja kindlasti tuleb hooajalisi kõikumisi. Uuele hooajale läheme vastu läbi aegade suurima nisu laojäägiga. Meil on probleeme vilja koguste ja kvaliteediga. Ja konkurendid Venemaa ja Ukraina arenevad jõudsalt ja nende saaginumbrid näitavad kasvu.

Toometi sõnul on nisu laojääk tõusnud viimase kümne aastaga 128,2 mln tonnilt 268,4 mln tonnini ja see paneb toidunisu hinna surve alla. „2017/2018 hooaja lõpuks prognoositakse jälle uut laojääkide rekordit, mis moodustab 35,7% toodangust,“ ütles Toomet.

Odra hindu mõjutab tema arvates enim vähenenud külvipind, samas näitab tarbimine kasvu. „Söödaodra hinnad on viimastel aastatel põllumeestele olnud madalad, mistõttu seda asendatakse teiste toodetega. Veidi parem on seis õlleodraga, aga ka siin on hinnad volatiivsed, sõltudes aastast ja kvaliteedist,“ rääkis Toomet ja lisas, et 2017/2018 hooaja lõpuks prognoositakse odrale viimase kümne aasta madalaimat laojääki. Sarnast, kümne aasta madalaimat, laojääki prognoositakse ka rapsile.

Maisi tarbimine on stabiilselt kasvanud ja koos sellega ka tootmine. „Võrreldes eelmise hooajaga vähenevad maisi laojäägid selle hooaja lõpuks ca 26 mln tonni,“ prognoosis analüütik.

Eestis saagid head

Vaatamata kehvale koristushooajale saadi siiski ajaloo suuruselt teine viljasaak. „Meie selle hooaja saak oli 1,3 miljonit tonni. Keskmine nisusaak oli 4,2 t/ha, odral 4,15 t/ha. Ekspordime toodetust 50%,“ rääkis meie numbritest Pähkel.

2017. hooaja raskemad hetked olid oaga, saak jäi põllule, kuivatid ei pidanud vastu, kuivatatud uba jäi hapu lõhnaga ja ei sobinud ekspordiks. „Meil õnneks ei olnud sel aastal suuri oa tehinguid tehtud. Väikeste laevade lepingud saime varakult ära täita, esimese ja parema saagiga, mille kvaliteet oli veel parem,“ lausus Pähkel ja lisas, et uus mure on see, et meie uba ei taheta osta enam toiduks. „Ka ei soovita saada väikseteralist sorti.“

Möödunud aastal populaarne kollane hernes on oma maine kaotanud. Pähkli sõnul on kollasele hernele Euroopas ülepakkumine, ekspordinõuded suhtelised ranged ja ka kokkuostu hinnad on alla läinud. „Pea 100 eurot tonnist tuleb maha võtta, hinnatase jääb 150 eur/t juurde sadamas. Siin on üks oluline nüanss veel - India ei ole huvitatud meie põllumeeste kollasest hernest, vaid ta tahab, et nende oma kasvatajad seda kasvataks. Eelmisest aastast on ka väga suured laovarud,“ sõnas ta.

2017. oli kaerale hea aasta. „Siin on probleemiks oli kõrge DONi tase. Meil oli see näitaja 2000-4000, ostja soov on aga saada seda max 1750. Hästi läheb ka mahekaer. Siin on näha turu kasvu, aga arvestama peab sellega, et mahekaerale on ranged kontrollid,“ rõhutas Pähkel.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960