Riigikogu keskkonnakomisjoni eilsel istungil olid tähelepanu keskmes veelindude küttimisega seotud küsimused. Keskkonnakomisjon otsustas algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks. Jahiseadusesse lisatakse nõue jahituristidele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta.

- Keskkonnakomisjon karmistab veelindude küttimise reegleid
- Foto: Postimees/Scanpix
Probleemide käsitluse aluseks on Eesti Ornitoloogiaühingu kollektiivne pöördumine veelindude tapatalgute lõpetamiseks, millele on alla kirjutanud 2569 inimest. Pöördumises tehti ettepanekud paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et tänane arutelu oli jätkuks kahele varasemale komisjoni istungile, kus lepiti kokku, et Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts ning Keskkonnaministeerium töötavad välja konkreetsed ettepanekud ja seadusandlikud lahendused linnujahiga seotud probleemide ohjamiseks, et oleks tagatud Eesti jahinduse hea tava järgimine ning piiratud lindude massiline tapmine.
„Komisjon otsustas tehtud ettepanekute põhjal näha ette seaduse tasemel jahituristide koolitamine, et tagada nõuete täitmine, mida peaks välisjahiturist teadma. Jahiluba on võimalik saada alles pärast jahindusalase koolituse läbimist.“ ütles Vakra. Ta lisas, et nõuded välisriigis antud kehtivat jahitunnistust omavale isikule Eesti jahitunnistuse andmisel läbitavale jahindusalasele koolitusele, koolitajale ning koolituse mahu ja läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on selgelt vaja välja tuua, missugustest reeglitest tuleb jahilindude küttimisel kinni pidada. „ Vastutus on vaja panna eelkõige jahi korraldajatele,“ ütles Palling. Jahikorraldaja peab teadma täpselt, mida on Eestis lubatud küttida, et keelatud on ammu, õhkrelva ning jahikulli kasutamine. Samuti millised on peibutusvahendite kasutamise reeglid. Vaja on ka selgeks teha, et veelinde ei tohi lasta töötava mootoriga veesõidukist.
Meediasse on pidevalt jõudnud pildid veelindude massilisest tapmisest ning sellest tulenevalt on keskkonnakomisjonis eelnevalt korduvalt kõne all olnud linnujahi eetilisuse küsimus.
Keskkonnakomisjoni istungil osalesid kutsutud Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.