Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 16. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Rahapaigutus nutikamasse tööstusesse on investeering paremasse elukeskkonda. Kui innovaatilised lahendused suudavad vähendada näiteks gigantsetest korstendest tõusvaid suitsusambaid või kasutada tootmisjääke uuesti toormena, siis oleks rumalus jätta võimalust kasutamata. Lõppeks võidavad sellest kõik - väiksem ressursikulu tagab suurema ettevõtlustulu ja puhtama keskkonna," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler..

Kui ressursitõhususe toetuse esimene voor oli avatud vaid viiele sektorile, siis algavast voorust saavad toetust taotleda kõik tööstussektorid. "Iga investeering on risk, kuid selle toetuse puhul hajutatakse seda professionaalse ja personaalse audiitori abil. Tegelikult ongi audit investeeringutaotluse eelduseks, milleks on samuti toetusvoorust raha ette nähtud," lisas Kiisler.Ressursitõhususe toetuse infoseminarid "Fookuses on tootmisefektiivsus" toimuvad Kuressaares, Pärnus, Tartus, Rakveres ja Tallinnas. Suunatud on need ennekõike mäe- ja töötleva tööstuse tegev-, tootmis-, tehnika- ja finantsjuhtidele. Seminaridel osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimisega.Lisaks sellele, mida toetus endast kujutab ja kuidas seda taotleda, jagavad oma kogemuslugusid Kiviõli Keemiatööstus, Est-Agar, Tootsi Turvas ja Kiviluks.Lisainfo seminaride kohta leiad SIIT

Ressursitõhusate investeeringute toetused avati 2017. aasta alguses viiele tööstusettevõtte sektorile selleks, et nood saaksid teha olulisi muudatusi oma tootmises. Ennekõike tähendab see terviklike ressursisäästu lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, aga ka uute seadmete soetamist või vanade välja vahetamist, kui need aitavad ettevõttel ressursse säästa. Toetatakse ka lahendusi, mis võimaldavad tootmisprotsesse efektiivsemalt juhtida või võtta uuesti kasutusele tootmisjääke.

Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium. Meetme tegevusi rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist kokku 110 miljoni euroga. Suurim osa eelarvest, ligi 108 miljonit eurot, on ette nähtud investeeringute tegemiseks ettevõtetele.