19.-21. aprillil toimub Tartu Näituste messikeskuses maaeluteemaline suursündmus Maamess, mis toob kokku 470 eksponenti.
- Täna algab Tartus Maamess Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Maamess koondab traditsiooniliselt põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse valdkonna ettevõtteid, kelle jaoks on Maamess üks regiooni tähtsamaid sündmusi uute toodete ja teenuste tutvustamiseks. Messil osalevate eksponentide arv on jäänud viimastel aastatel vahemikku 450-500.
Maamessi korraldaja, ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul mõjutavad eksponentide üldarvu eelkõige ettevõtete pindade suurused ning kaaseksponentide hulk. Tänavu on messi tarvis kasutusel ligemale seitse hektarit maad. “Tänu headele naabritele oleme ka tänavu messi laiendanud üle Tartu Näituste krundipiiri ning messialale mahtus 470 ettevõtet,” rääkis ta ning märkis, et lisaks on parklana kasutusel ka raudtee-äärne Vaksali tänava pikendus, mis on messist kõigest paariminutulise jalutuskäigu kaugusel.
Enim on uusi firmasid korraldajate jaoks ootuspäraselt Lätist. Just lõunanaabritega on tänavu messil ka kõige rohkem rahvusvahelist koostööd. Maamessil toimuvad mitmed Eesti ja Läti ettevõtjate kohtumised, näiteks on Eesti Kaubanduskoda Lätis eestvedamisel Läti puiduettevõtted väljas ühise ekspositsiooniga ning korraldatakse kahe riigi toiduettevõtjate kontaktpäev, kus osaleb 20 ettevõtet. Maamessil osaletakse Eesti ja Läti kaubandus-tööstuskodade ühisprojekti piiriäärse ettevõtluse arendamiseks Delbi2 raames. “Läti ja Leedu kolleegid on messi uudistama kutsunud ka Eesti lihaveisekasvatajad ning paljud teised eksponendid, seega on messile oodata varasemast enam valdkonna spetsialiste välismaalt,” lisas Maamessi projektijuht Margus Kikkul ning ütles, et suurenenud rahvusvaheline huvi peegeldub ka välismaa reisigruppides, kes on messipääsmed ette tellinud.
Paljud kaubamärgid, mida on messil varasemalt tutvustanud välisfirmad, leiab tänavu juba kohalike edasimüüjate tootevalikust või on hoopiski loodud Eestisse tütarettevõte. “Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa ettevõtete jaoks on kahtlemata Maamessil osalemise eesmärk siseneda Baltikumi turule, mis on neil ka õnnestunud,” kirjeldas Kikkul.
Ka tänavu püstitati Maamessi tarvis terve linnak. Lisaks 1200-ruutmeetrisele D-hallile, kuhu koonduvad toidu- ja taluturismi ettevõtted, 800-ruutmeetrisele loomade hallile ning 600-ruutmeetrisele turupaviljonile püstitati esmakordselt messi ajaloos keskuse A-halli esisele alale toidupromenaad, kus asuvad söögikohad, vaateplatvormid ning ka pressikeskus. Mastaapne ajutine juurdeehitus sai Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul ette võetud, et pakkuda külastajatele veel rohkem kohti puhkamiseks ja einestamiseks. “Suure osa messi külastajaskonnast moodustavad spetsialistid, kes tulevad siia eelkõige tööd tegema ning veedavad messil üldjuhul kaks või isegi kolm päeva,” ütles ta.
Kuigi formaadilt on Maamessi näol tegemist ennekõike erialainimeste pidupäevaga, siis oodatud on ka kõik pered. Messiprogramm on üles ehitatud selliselt, et tegevusi jagub igasse päeva. Osa saab võtta praktilistest seminaridest, vaadata näitusi, kaasa lüüa mitmesugustes võistlustes ning koos lastega jälgida Lottemaa etendusi. Messil asub ka suur loomade ala, kus saab näha lihaveiseid, kitsi, lambaid, alpakasid ja teisi loomi. Need, kes tulevad Maamessile otsima istikuid või sooviga talutooteid osta, ei pea ka tänavu tühjade kätega lahkuma.
Rohkem kui kaks aastakümmet on messi raames toimunud ka publikut naelutavad rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas. Kuna suvel toimuvad Norras 33. raiemaailmameistrivõistlused, siis on korraldajate sõnutsi oodata osalema kindlasti lähiriikide koondiseid nende kõige paremas vormis ja koosseisus.
Selleks, et ka tavakülastaja oskaks messilt üles leida põnevad uudised ning tutvuda valdkonna innovatsiooniga, on need traditsiooniliselt tähistatud, tänavu Maamessi graafikalt pärit mesilasega.
Maamess avatakse külastajatele neljapäeval kell 10. Südapäeval esinevad korraldajad sõnavõtuga, millele järgneb Eesti maaeluministrite diskussioon Eesti maaelu mineviku, oleviku ja tuleviku teemadel. Maamessi foorumil osalevad Eesti maaeluminister Tarmo Tamm ning eelmised ministrid Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Helir-Valdor Seeder. Vestlust juhib aasta rahvapõllumees 2017 Paavo Otsus.
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele