Kuidas talivili on talvitunud?

Tänavune talv on olnud taliviljade talvitumiseks soodne, kuigi jaanuaris sulav lumi  ja hiljem külmuv lumi tekitas põldudele suuri jääkoorikuid, kus pikema perioodi vältel oleks taimed ilmselt õhupuuduses hukkunud. Õnneks nii see ei läinud, vahelduvad sulad ja külmad aitasid jääkoorikut sulatada ning taimed jäid ilusti ellu.

Talinisud on talvitunud hästi, pealt on küll külmakahjustusi näha, pruunikate lehtede näol, kuid on taim terve ning võrsumissõlm elujõus. Praegu on juba esimesi kevade tunnuseid näha, on tavaline, et talivili muutub kevadel punakaks. Selle põhjuseks on külm muld ning kuna mullapinda soojendab päike, tekivad fosfori puuduse tunnused, taim tahaks juba toiteelemente omastada, kuid juurestik külmas mullas ei tule järgi. Talvitumine sõltub ka sordiomadustest, kuidas erinevad sordid tänavu talvitusid on momendil veel vara öelda, kuna lumi alles läheb, ning täielik pilt selgub mõne nädala jooksul. Suuri külmakergitusi ma täheldanud pole, aga juhul kui peaks olema piirkondi, kus on tekkinud suured külmakergitused on kindlasti olukorra parandamiseks vaja rullida, et juurtega välja rebitud taimed saaksid kontakti mullaga ning hakkaksid arenema. Teisel juhul on kindlasti hea äestada, see soodustab  kultuurtaimede arengut, selle võrsumist, umbrohtude ja haigustekitajate hävitamist ning hoiab mulla niiskusvaru, kuna purustame mullakooriku. Kõige olulisem on aga see, et äestamiseks peab olema muld piisavalt tahenenud, et mitte tõmmata mulda lihsalt kokku.

Kuna tritikale on jõulisema kasvuga sügisel ja ta pole nii hea talvituja kui talinisu on külma tõttu rohkem näha äravõetud lehti. Tritikale on ka üks tundlikumaid kultuure lumiseene kahjustusele.