100 teraviljapeenart läheb kordamisele

100 teraviljapeenart läheb kordamisele  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Mullu EV100 kingitusena rajatud teraviljapeenrad saavad tõhusa jätku. Eesti Taimekasvatuse Instituudi sordiaretajad täiendasid kultuuride nimekirja kaer ’Kalle’, põldhernes ’Leili’, tatar ’Aivi’ ja speltanisuga.

Miks kasvatada Eesti sorte?

Miks eelistada kohalikku ja kodumaist? See on mõtteviisi ja hoiakute küsimus. Meie otsustada on, kas seada oma tegevus sõltuvusse väljaspool tulevast või saada hakkama kohapeal loodu või toodetuga ja seeläbi toetada Eesti riigi arengut.

Eesti riik tähistab aastal 2018 oma 100. sünnipäeva. Eesti sordiaretus Jõgeval on ainult kaks aastat noorem. See näitab, kui vajalik ja väärtustatud on see valdkond Eesti riigis olnud läbi aegade. Eesti Taimekasvatuse Instituudis (ETKI) tegeldakse enamike meil kasvatatavate teraviljade, kartuli, talirüpsi, mitmete heintaimede ja köögiviljade sortide aretusega. Sortide aretamine on pikaajaline protsess – uue teraviljasordi saamiseks kulub tavaliselt 12-15 aastat. Kodumaiseid sorte on aretusprotsessi käigus meie kasvutingimustes eelnevalt pikka aega katsetatud, seetõttu on teada, kuidas nad käituvad erinevates ilmastikuoludes.

 

100 teraviljapeenra ürituse raames kasvatavad huvilised mitmeid Eestis aretatud tera- ja kaunviljasorte:

Oder ’Anni’ on suure saagipotentsiaaliga, läbi aastate stabiilse terasaagiga hilisepoolne ja hea seisukindlusega sort. Vastupidav nii põuale kui ka liigniiskusele. ’Anni’ on suure teraga, sobib lisaks söödaviljale ka tangude ja kruupide valmistamiseks. Odrasorti ’Anni’ on Eesti põldudel kasvatatud juba üle kahekümne aasta. Tänu heale saagi stabiilsusele oli ta pikka aega kõige suurema kasvupinnaga odrasort Eestis.

Oder ’Maali’ on saagikas väga hea seisukindlusega keskvalmiv sort. ’Maali’ on suure tera ja mahumassiga, keskmisest kõrgema proteiinisisaldusega. Sobib kasvatamiseks nii mahe- kui ka tavaviljelusse. Suure tera tõttu sobib hästi tangude ja kruupide valmistamiseks.

Kaer ’Kalle’ on hea terasaagi ja suure teraga, hea proteiinisisaldusega. Eestis kasvatatavatest kaerasortidest on ’Kalle’ kõige suurema mahumassiga. Keskmisest pikema kõrre tõttu surub hästi alla umbrohtusid. Sobib paremini maheviljelusse ja väiksema intensiivsusega tavaviljelusse. ’Kalle’ terad on heleda värvuse ja keskmiselt hea kooruvusega, mis on oluline toidukaera puhul.

Kaer ’Kusta’ on uus sort, millel on suur saagipotentsiaal nii tava- kui ka maheviljeluses. Sort on keskmisest lühema kasvuajaga ja suure teraga. Mahumass ja terade proteiinisisaldus on keskmised. ’Kusta’ on hea vastupidavusega roostehaigustele. Suure heleda tera ja hea kooruvuse tõttu sobib toiduviljaks.

Suvinisu ’Voore’ on uus saagikas keskvalmiv toidunisu sort. Proteiini ja kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet on sobilik saia küpsetamiseks. Tera on keskmise suurusega ja kõrge mahumassiga. Langemisarv ja haiguskindlus on sordil head.

Suvinisu ’Hiie’ on uus hea terasaagi ning suure teraga keskvalmiv sort. Mahumass on kõrge ning haiguskindlus hea. Proteiini ja kleepevalgu sisaldus on keskmine kuni kõrge. Kleepevalk on hea kvaliteediga. ’Hiie’ sobib saia küpsetuseks.

Põldhernes ’Mehis’ on hilisepoolne, leheline, keskmise varrepikkusega, lamandub kergesti. Sort on valgete õite ja roheliste seemnetega. ’Mehis’ on väga hea maitsega ideaalne supihernes, mis keeb kiiresti pehmeks.

Põlduba ’Jõgeva’ on hilisepoolne keskmise varre pikkuse ja seisukindlusega sort. Kaunas on 3-5 keskmise suurusega seemet. Seemnekest on õhuke. Seeme keeb kiiresti pehmeks ja on hea maitsega.

Allikas: ETKI

Kasvatamiseks valitakse need sordid, mis on Eesti tingimustes hea saagi ja kvaliteedi stabiilsusega. Nisusortide küpsetuskvaliteeti määramiseks on Jõgeval olemas väikesed tootmist kopeerivad veskid ja küpsetuslabor. Lisaks selle pööratakse aretuses tähelepanu ka seisu- ja haiguskindlusele, mis võimaldab saada vähem taimekaitset vajavaid sorte. Puuduste ilmnemisel prakeeritakse meie kasvutingimustesse mittesobiv materjal juba aretusprotsessi käigus. See lisab kohapeal aretatud sortidele usaldusväärsust.

Mitmed välismaised sordid on pika kasvuajaga. Seetõttu jäi möödunud 2017. aastal mitmete kultuuride, eriti oa põldude, koristamine hiljaks või jäi saak sootuks põllule. Euroopas reklaamitud varane sort võib meie tingimustes osutuda keskvalmivaks või isegi hiliseks. Eestis aretatud sordid on meie ilmastikutingimustes optimaalse kasvuajaga.

Kogu maailmas on nõudlus mahetoodete järele aasta-aastalt kasvanud. Ka Eestis suureneb pidevalt mahetootmise kasvupind. Jõgeval on uusi sorte mahetingimustes katsetatud juba alates 2005. aastast. Mitmed uuemad Eestis aretatud sordid sobivad hästi ka maheviljelusse.

Projekt õpetab lapsi teravilju tundma

Peenrategijaid jagub kõigisse maakondadesse, enim on neid Tartumaal, Harjumaal ja Pärnumaal. Suurenenud on vanavanemate arv, kes rajavad peenrad koos lastelastega ja lastelaste jaoks.  Muuseumides rajatakse 8 peenart, koolides ja lasteaedades 14. Kurb on see, et mitmes koolis ja lasteaias kes sooviksid teraviljakasvatamisega katsetada, puudub selleks sobiv maa. Puhja lasteaia õpetaja Marje Norman teeb teraviljapeenra, nagu mullugi, oma talu põllule, kus rühma lapsed saavad vaatamas ja hooldamas käia. Ka staazikas aednik Luule Kalmu ütles, et külvab saadud seemned oma aeda just selle mõttega, et peenart saavad näha läheduses asuva Elva lasteaia lapsed.

Peenraid saab näha ka seitsmes talus, kes avavad oma uksed Avatud Talude päeval.

Erinevalt mullusest ei taotle 100 teraviljapeenart nii palju meedia tähelepanu. Küll on aga soovitus külvajatele panna peenrale tutvustav silt, mis külastajatele silma hakkab. Ja oma peenrast teada anda vallalehe toimetajale. Nii saavad just oma piirkonna inimesed heast ettevõtmisest teada.

Kas sügisel koos saagikoristusega valmib ka videofilm ja slaidiprogramm, sõltub sellest kui usin on iga  osaleja oma tegevust jäädvustama. Algatus 100 teraviljapeenart on vabatahtlik tegevus, mis ei taotle projektina raha. Just seepärast sõltub EV 100 kingituse jäädvustamine eelkõige osalejatest endist.

Algatus 100 teraviljapeenart sai võimalikus Eesti Taimekasvatuse  Instituudi, Äripäeva põllumajandusportaali www.pollumajandus.ee ja projektgrupi EV100 koostööle.

 

Heino Laiapea

algatuse 100 teraviljapeenart eestvedaja

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931