Aravuse kalakasvatuses tuvastati kalataud

Plaanilise proovivõtmise käigus tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Nimetatud haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kehtestas VTA haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.

“Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” kinnitas Olev Kalda.

Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (inglise keeles: Infectious Haematopoietic Necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN`i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.

IHNi tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.

Taudistunud kalakasvanduse kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.