Plaanilise proovivõtmise käigus tuvastas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja. Nimetatud haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, kuid selle levik toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele.

- Aravuse kalakasvatuses tuvastati kalataud
- Foto: Pixabay
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kehtestas VTA haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni epidemioloogilise uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud.
“Aravuse kalakasvatuses tuleb jälgida bioohutusmeetmeid ning on keelatud vesiviljelusloomade välja viimine kasvandusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas on vaja täiendavaid kitsendusi ning abinõusid,” kinnitas Olev Kalda.
Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (inglise keeles: Infectious Haematopoietic Necrosis, edaspidi IHN) on vikerforellil ning teistel lõhelistel esinev ja enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN`i on diagnoositud laialt kogu maailmas, sh Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas ja Venemaal Karjalas ja meie naabritel Soomes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
IHNi tõrjumiseks on oluline tagada, et viirus ei pääseks kasvandustesse kalade, marja, vee ega hooldusvahenditega. Haigest kalast viirust hävitada ei saa. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Selleks surmatakse kalad (võib suunata inimtoiduks) ja kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma.
Taudistunud kalakasvanduse kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.