Mati Roasto: kodumaine linnuliha on kvaliteetne ja ohutu

„See on rahvatervise seisukohalt väga oluline, sest maailmas tervikuna on antibiootikumide väärkasutamisest tingitud ravimresistentsed haigustekitajate tüved väga suureks probleemiks,“ ütles ta ja lisas: „Julgen kinnitada, et Eesti linnulihafarmidest pärinev kanaliha on ohutu ning kõrge mikrobioloogilise kvaliteediga, mistõttu eelistan ka ise Eesti päritolu linnuliha,“ sõnas Mati Roasto.

Temani on jõudnud informatsioon ka sellistest välismaistest linnulihatootjatest, kes soovivad nimetada kanaliha absoluutselt antibiootikumivabaks, millega tema teadlasena ei saa kuidagi nõustuda – uuringute tulemused väidavad vastupidist.

„Ilma konkreetseid antibiootikume kasutamata ei saa rangelt piiratud kasvatustingimustes tekkida antibiootikumidele resistentseid või lausa multiresistentseid tüvesid,“ selgitas ta. Professor Mati Roasto sõnul on sellised loosungid suuresti tarbijaid eksitavad ning nendest tuleks loobuda, seda enam, et mõnikord on ravimite kasutamine täiesti näidustatud lindude haiguste ravis.

„Nii nagu inimesed aegajalt haigestuvad, nii võib ka linnufarmis kasvav lind haigestuda. Haigestumine ei ole ilmtingimata halbade pidamistingimuste või kehva sööda tagajärg. See on osa organismi elutsüklist ning haigestunud lind peaks saama ravi,“ selgitas Maaülikooli ekspert.

Kui lind on läbinud ravimikuuri ning saanud terveks, kehtib ravimijääkide toidulauale sattumise vältimiseks loomsete saaduste (liha, munad) realiseerimise eesmärgil tapakeeld. Ravimeid kirjutab lindudele välja vaid veterinaararst ning söödalisandina linnud ühtegi antibiootikumi ega muid ravimeid ei tohi saada.

„Haiguste ennetamise eesmärgil antibiootikumide kasutamine tõstaks märkimisväärselt antibiootikumidele resistentsete mikroorganismide levikut, mida tuleb kõikvõimalike ratsionaalsete meetmetega vältida,“ kinnitas Roasto.

Mida saab teha tarbija kanaliha ning muu toidu ohutuse säilimiseks?

• Hoia toores liha ja valmistoidud külmkapis lahus – toores lihas võib esineda erinevaid mikroorganisme, mis kuumtöötlemisel kergesti hävivad. Kui aga toores liha on kõrvuti kuumtöödeldud valmistoodetega, võivad toores lihas esinevad bakterid sattuda valmistoidule ehk võib toimuda nn ristsaastumine, millest saabki alguse enamik toidust tingitud haigusi. – veepritsmed kannavad mikroorganismid kanarümbalt köögi toidu ettevalmistamispindadele ning bakterid võivad sealt kanduda värske toidu sisse. Kanarümp ei vaja pesemist, sest korralik kuumtöötlus hävitab kõik tervist ohustavad mikroorganismid. – kui küpsetatud lihas on näha punast vedelikku, vajab liha veel küpsetamist. - seda selleks, et toores lihas leiduvad bakterid ei kanduks liha lõikelaua kaudu edasi salatisse, köögiviljadele vmt.