Täna tähistab 80. juubelit rohumaateadlane Uno Tamm

Uno Tamm sündis 14.07.1938 Kanepi vallas Põlvamaal. Ta lõpetas Antsla Põllumajandustehnikumi 1956. aastal ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina 1964. aastal. Peale koolide lõpetamist on ta töötanud majandites tootmistöö juhina, olnud aastatel 1973-1974 Antsla Sovhoostehnikumi direktori asetäitja ja aastatel 1977–1979 Hummuli näidissovhoosi direktor.

Edasi kulges Uno Tamme töine teekond Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) Tooma katsebaasi, sealt edasi Eesti Maaviljeluse Instituuti, kus ta on töötanud vanemteadurina, laborijuhatajana, osakonna juhatajana ja olnud rohumaaviljeluse ja söötade osakonna juhataja.

Alates aastast 1999 on ta atesteeritud konsulent taimekasvatuse ja veiste söötmise alal.

Aastate jooksul on Uno Tamm avaldanud ligi 150 teadusliku ja populaarteadusliku artiklit. 2005. aastal ilmus käsiraamat „Rohusööda toiteväärtus“, 2006. aastal "Lutsernikasvatuse käsiraamat“. Ta on mitmete kogumike, näiteks „Eritüübiliste rohumaade rajamine ja kasutamine“ (2006) ja „Kohalikud söödad“ (2011) kaasautor. Euroopa Rohumaade Föderatsiooni (EGF) konverentsi kogumikes on ta publitseerinud autori-ja kaasautorina üle 10 rohumaaviljeluse ja silo teemalise artikli. 

2005. aastast tänaseni on ta koostanud ülevaadet siloseire optimaalse koristusaja hindamise kohta, mis on nähtav SIIT.

Märkimisväärne on Uno Tamme panus ühiskondlikes ametites. Ta on aktiivne Eesti Rohumaade Ühingu liige, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige, tunnustatud lektor ja on olnud Eesti Maaviljeluse Instituudi Teadusnõukogu esimees.

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul on Uno Tamm mees, kes suudab keerulised teadmised tuua põllumeheni arusaadavas keeles. ”Ta suudab kogu oma tarkuse panna lihtsasse keelde, mis on arusaadav igale põllumehele. Nii mõnigi meist on saanud oma rohumaad ideaalsesse korda just tänu tema soovitustele. Uno Tamm on olnud olemas neile, kes on osanud küsida,” sõnas Särgava.

Sama meelt on ka Targo Pikkmets. ”Uno Tamm on tubli ja asjalik mees, kes on rohumaa teemad endale läbinisti selgeks teinud ja suudab need teadmised ka põllumeheni tuua. Mulle meenub üks rohumaade projekt, kuhu ta otsis talusid, kellega koostööd teha. Väga sümpaatne oli see, et eelkõige huvitas teda see, et mina kui talunik projektist kasu saaks, ehk et see ei jääks pelgalt teadusprojektiks,” lisas Pikkmets.

Palju õnne ja tervist edaspidiseks eluks!

põllumehed, kolleegid Eesti Taimekasvatuse Instituudist ja Eesti Rohumaade Ühingust