Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eestlased olid aastaid Loode-Atlandi suurimad krevetipüüdjad, kuid varude halvenedes püük pandi kinni. Kõik näitajad osutavad aga sellele, et aastast 2020 saame tolle taastada. Selleks ajaks pea kümme aastat kinni olnud krevetipüügi taasavamine elavdaks kahtlemata meie kalaturumajandust oluliselt,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Ilmestamaks seda, milline saak hetkel saamata jääb, toon näite 2005. aastast, kus üheksalt Eesti lipu all sõitvalt laevalt püüti 12 290 tonni krevette,“ lisas Kiisler.

Teised Eestit puudutavad kvoodiotsused olid seotud meriahvena ja tursaga. Mõlemate üldkvoote suurendati, mis tähendab seda, et ka Eestil on tuleval aastal võimalus Loode-Atlandil neid rohkem püüda. Eesti meriahvena kvoot järgmiseks aastaks on 2400 tonni, tursa oma aga 200 tonni, süvalesta 330, rai 300, pikklest 50Eesti püüab Loode-Atlandil hetkel meriahvenat, süvalesta, turska ja raid. Saagid olid eelmisel püügihooajal kokku umbes 5000 tonni. Meie saagid on aga ulatunud üle 10 000 tonni, seda enne 2010. aastat, mil krevetipüük oli veel avatud.Eestist pärit laevad püüdsid NAFO alal alates 1970. aastatest, pärast seda alustati püügiga teistes ookeanides ja piirkondades. Käesoleva sajandi algul opereeris NAFO alal 13 laeva. Nendest 11 laeva tegeles krevetipüügiga. Praegu kalastab Atlandi põhjaosas 5 kaugpüügilaeva.Lisaks järgmise aasta püügikvootide kinnitamisele, arutati püügieeskirjade täiendamist ning järelevalve tõhustamist ning tundlike merealade kaitse küsimusi.NAFO on vanim kalandusorganisatsioon, mis reguleerib peamiselt avamere kalapüüki. Organisatsioonis on 12 osapoolt (Kanada, USA, Kuuba, Fääri saared ja Gröönimaa, EL, St Pierre ja Miquelon, Island, Norra, Venemaa, Ukraina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Riike on aga rohkem, sest EL-i käsitletakse kui üht osapoolt. Eesti sai NAFO iseseisvaks liikmeks aastal 1992, Eestist pärit laevad aga püüdsid seal juba 1970. aastatel.NAFO koosolekust võttis osa 180 välisosalejat. Tegemist oli 40. aastakoosolekuga. Viimati toimus see Eestis aastal 2005