Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Möödunud aasta liigniiskusele järgnesid põuakahjud
Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et Eesti teraviljakasvatuses on stabiilselt aasta-aastalt kasvavad saagid muutunud uueks normaalsuseks, siis viimased kolm hooaega on teraviljakasvatajad sõitnud justkui Ameerika mägedel. Tegevuse planeerimine on muutunud üha keerukamaks. Möödunud aasta märksõnadeks kujunesid liigniiskus ning koristuse ja sügistööde hilinemine. Tänavune põud ja kuumus on põhjustanud probleeme nii põllul, rohumaal kui laudas.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.-24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad. Vastanud ettevõtete kasutuses olev põllumajandusmaa kogupind on 213 477 hektarit, sellest ligi kolmveerandi moodustab tavapind ja üle veerandi mahepind. Küsitlusele vastanud ettevõtte keskmine suurus on 331 ha, sealjuures tavapõllumajanduse ettevõtte keskmine suurus 468 ha ja maheettevõttel 187 ha. Vastajatest tegeleb piimakarjakasvatusega 104 ettevõtet (piimalehmi kokku 23 862), lihaveisekasvatusega 219 ettevõtet (üle talve peetavaid lihaveiseid kokku 14 200) ning lamba- ja kitsekasvatusega 81 ettevõtet (üle talve peetavate loomade arv 11 848).
Teravilja saagikus kukkus
Küsitluse tulemustest selgub, et teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40% madalamaks kui möödunud aastal, ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.
Märkimisväärne on seegi, et üheksal tootjal kümnest kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30% mullusest väiksemaks. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5-6 tonnini. Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on natuke parem. Kaunviljade puhul oli aga eelmine aasta sedavõrd ebasoodne, et tänavune saagikuse tõus tuleb väga madalalt tasemelt.
Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes ca 45% väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri suvinisu saagikus. Ka rapsi saagikus jääb umbes 30% mullusest kasinamaks.
Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks 1,05 miljonit tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Arvestades asjaolu, et küsitluse rõhuasetus oli põuakahjude väljaselgitamine, siis võib tegelik saak kujuneda pisut paremaks, kuid ka suurimad vilja kokkuostjad on eelpool nimetatud kultuuride tänavuseks kogusaagiks prognoosinud ca 1,1 miljonit tonni.
Eraldi teemaks on tänavune põllumeeste mure seoses vilja ja rapsi eellepingutega. Eesti viljakasvatajad on juba üle kümne aasta tegelenud aktiivselt riskijuhtimisega ning hindade fikseerimisega. Kevadel pakutud hinnatase tundus tootjatele soodne ja erinevatel hinnangutel fikseeriti praegu prognoositavast 1,1 miljoni tonnisest kogusaagist hinnad ära 35-40% saagile, kuid kahjuks ei osanud paljud tootjad nii ränka saagilangust ette näha. Kui keskmiselt langes saagikus ligi 40%, siis osad tootjad seisavad silmitsi ka 60-70% saagikaoga. Tarnelepinguid puudutavale küsimusele vastas 542 ettevõtjat, kellest 149 tootjat (28%) ei suuda tänavu teravilja- ja rapsi tarnelepinguid täita. Vahepeal turul toimunud hinnatõus on aga nendele tootjatele tõsiseks probleemiks, sest lepinguid tuleb täita ning puuduolev vili vabalt turult juurde osta.
Sööda puudus ja kõrge hind
Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu. Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28% tootjatest prognoosis, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamiseks mureks on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul. Selle aasta omapäraks oli koristatud nisu väga hea kvaliteet, mis on täiendavalt pingestanud olukorda Eesti söödavilja turul.
Kõige halvema stsenaariumi kohaselt on loomakasvatajad söödapuuduse tõttu sunnitud oma loomade arvu karjas vähendama, mis omakorda võib lihaturu tasakaalust välja viia. Tänaseks on tulnud juba ka teateid, et osad keskmise suurusega piimakarjakasvatajad lõpetavad tootmise.
Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid - ümberkülvamist vajab kokku 6382 ha uusi rohumaid. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust on tegelikult Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tõenäoliselt mitmeid kordi suurem ja ulatub Maaeluministeeriumi hinnangul ca 17 000 hektarini. Kehtivate reeglite kohaselt on rohumaade ümberkülvamist võimalik toetada maaelu arengukava nn potentsiaali taastamise meetme kaudu, milleks kuluks ca 6,5 miljonit eurot. Eestis eeldab selle meetme kasutamine aga arengukava muutmist, mida ministeerium on lubanud kaaluda. Samas kiiret lahendust siin oodata ei ole.
Hetkel kuum
Põllumajanduskoda edastas uuringu tulemused Maaeluministeeriumile, kes omakorda saatis Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti olukorrast. Komisjon ootas liikmesriikidelt täpsemaid andmeid põuakahjude ulatuse kohta, et hinnata täiendavate meetmete rakendamise vajadust olukorra leevendamiseks.
Abi lootus pigem kasin
EPKK esindajad kohtusid 13. septembril Euroopa Komisjoni esindajatega, et selgitada Eestis tekkinud olukorda. Kohtumisel selgus, et põuakahjude ulatus eelkõige Euroopa põhjapoolsemas osas on väga suur ja ulatub vähemalt 10 miljardi euroni, mis muudab ELi poolt rahaliste leevendusmeetmete rakendamise väga keeruliseks. Näiteks igal aastal otsetoetuste arvelt moodustatavasse kriisireservi koguneb vahendeid umbes 400 miljoni euro ulatuses, mis oleks ilmselgelt ebapiisav kahjude kompenseerimiseks. Samuti ei ole liikmesriigid kunagi olnud nõus neid vahendeid kasutama, sest see abi tuleks vähendatavate põllumajandustoetuste arvelt. Sisuliselt on kõik tunnistanud, et ÜPP raames loodud kriisireservi mehhanism reaalses elus ei toimi. Kohtumisel jäi kahjuks kõlama, et kriisiabi maksmine on tänavu pigem ebatõenäoline, kuid küsimust arutatakse ELi põllumajandusministrite kohtumisel oktoobris ning lõplik selgus selles osas tuleb loodetavasti lähikuudel.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud terve rea meetmeid, mis võiksid tekkinud olukorda leevendada. Enamus nendest on siiski tehnilist laadi erandid, mis võiksid tootjaid säästa nõuete rikkumisega seotud sanktsioonidest.
Majandusliku poole pealt võiks põllumajandusettevõtetele abi olla eelkõige toetuste varasemast väljamaksmisest ja siseriiklikust toetusest. Nimelt on liikmesriikidel lubatud anda oma tootjatele abi, mida mitmed riigid on juba ka kasutanud. Märkimisväärses mahus oma põllumeeste rahalisest toetamisest on teatanud Rootsi, Soome ja Saksamaa. Riigiabi või vähese tähtsusega abi kasutamine on meile kahjuks kõige ebasoodsam lahendus, sest Eesti võimekus abi anda on väga piiratud ning on oht, et meie tootjad jäävad konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Eestis on lisaks laenumeetmele lubatud ka otsetoetused mõne nädala võrra varem välja maksta.
Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele