Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: YARA Eesti pidas maha esimese sügisseminari
Seminaril jagasid meie põllumeestele uut infot YARA agronoomid Katarina Elfström Rootsist ja Anders Rognlien Norrast ning Yara Internationali rahvusvahelise rohumaade valdkonna juht Kevin Cunningham. Praktikutena said sõna Madis Ajaots Rannu Seeme OÜst ning Margus Lepp Voore Farm OÜst. Seminaripäeva juhtisid Marek Linnutaja ning Mikk Tagel.
Päeva avas YARA Balti riikide piirkonnajuht Juha Sillanpää. Edasi tuletas YARA Eesti juht Marek Linnutaja meelde väetamise põhitõed. Tema ettekandes oli palju seda, mida taimekasvataja oma igapäevatöös teab ja rakendab, aga oli ka juttu uutest lahendustest, mida tänapäevane tehnoloogia pakub. Märksõnadena tooks välja siin selle, et taimed vajavad kõiki toitained omavahel õigetes suhetes, erinevad elemendid mõjutavad teineteist ja ainete omastamist, ka mulla koostis, toitainete sisaldus ja pH on olulised ja põllumees peab teadma milline muld ta põllul on. Lämmastikku peaks olema nii nitraat- kui ammooniumvormis, väävel aitab lämmastikku paremini omastada, fosfor ei liigu mullas ja temast on omastatav ainult väikene osa, kaalium vähendab taimestressi. Ka soovitas Linnutaja kevadeks planeeritud väetisekoguse mitmeks osaks jaotada nii, et toitained oleks kasvufaasi alguses pidevalt kättesaadavad. Ja kõiki töid põllul tuleb teha silmas pidades hetke ilmaolusid.
Kui rääkida targast väetamisest, siis muuhulgas sai sel päeval näha ka uut YARA N-sensorit, mis on senisest märksa väiksem ja kergem ning mida on lihtsam masinale paigaldada. Uuendusi on tehtud nii tark- kui riistvara osas, kusjuures tarkvara hõlmab ka agronoomilist poolt ning annab tänu n-ö kaugjuhtimissüsteemile võimaluse agronoomil põllutöid ka kontoris olles jälgida. Ka on uus sensor pea 5000 eurot soodsam eelkäijast.
YARA Rootsi agronoom Katarina Elfström selgitas seminaril, kas ja miks peaks väetama nii sügisel, kui kevadel, milline on õige ajastus ja mis tooteid kasutada. Ta tõi näiteid Rootsis tehtud katsetest.
Veidi teistmoodi ettekanded tegid Yara Internationali rahvusvahelise rohumaade valdkonna juht Kevin Cunningham ja YARA Norra agronoom Anders Rognlien, kes rääkisid laiemalt Euroopa s.h Iirimaa ja Norra piimandusest, sellest kuidas karjatades ja looma söötes saab paremat piimatoodangut ning kuidas rajada rohumaid ja kuidas neid hooldada. Nende eesmärk aastaks 2020 oli ambitsioonikas - nii rohumaade saagikus kui sööda kvaliteet peavad paranema 20% ning kulud sööda tootmisele vähenema omakorda 20%.
Päeva lõpus võeti kokku ka kõik YARA põldkatsed, mis nende toodetega olid Eesti põldudel tehtud.
Oma põldudel tehtud talinisu ja talirapsi põldkatsetest rääkis Madis Ajaots ning talirapsi ja rohusööda kasvatamisest Margus Lepp.
Kõigest pikemalt saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehest, mis ilmub 28.11.2018.
YARA sügisseminar
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele