- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui palju tohib aastatel 2019-2023 teha riigimetsas uuendusraiet?
„Keskkonnaministeeriumi metsade raiemahud vähenesid võrreldes eelmise perioodiga 290 hektari võrra viie aastase perioodi peale. Ehk 58 hektarit aasta kohta,“ täpsustas keskkonnaminister Siim Kiisler raiemahtude vähenemist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ning Kaitseministeeriumi metsades jäid uuendusraie mahud võrreldes 2017. aastaga samaks.
Keskkonnaministeeriumi metsades on järgneva viie aasta optimaalne uuendusraie maht 54 400 hektarit, Kaitseministeeriumi metsades 1130 hektarit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi metsades 910 hektarit.
Tulenevalt metsaseadusest peab keskkonnaminister määrama iga-aastaselt arvestuslangi alusel riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide kaupa.
Metsa korraldamise juhendis toodud raiemahtude arvutamise metoodika kohaselt lähtutakse aastase uuendusraie pindala määramisel õigusaktidest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, ökonoomsuse kriteeriumitest ning metsaomaniku ettepanekutest. Alates 1000 hektari suurusest metsakorraldusobjektist on aastase uuendusraie pindala määramise alus arvestuslank.
Uuendusraie optimaalne pindala määrati riigimetsa majandajate esitatud taotluste põhjal. Taotluse esitasid Riigimetsa Majandamise Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium. Uuendusraiete optimaalse pindala riigimetsa majandajatele aastateks 2019–2023 on kooskõlastanud Keskkonnaagentuur.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele