Riigikogu keskkonnakomisjon planeerib 15. jaanuari istungil arutada karusloomade aretamise ja kasvatamise keelustamist ning seda vaatamata Maaeluministeeriumi, Maaülikooli, Keskkonnaministeeriumi ja paljude teiste ettevõtluse ning põllumajandusvaldkonna erialaliitude selgele vastuseisule.
Rebane
  • Rebane
  • Foto: Reuters/Scanpix
Üks keelustajate argumente, mis eelnõu seletuskirjas välja toodud, on järgmine: “Tervise kaalutlustel on põhjendatud hoiduda karusnahast toodetud rõivastest, mistõttu ei ole põhjendatud toetada ka karusnahato?o?stuse edasist arengut Eestis”! Eelnõu algatajad loodavad võtta seaduse vastu enne valimisi ning see jõustuks juba 1. juunil 2019. See on järjekordne katse (eelmine kukkus Riigikogus 10.05.2017 läbi) teha Eestis lõpp 150 aasta vanusele tegevusalale ning aastaks 2025 viia töökohad ja investeeringud riigist välja.
“Seletuskirjas, mille seaduse algatajad koostasid, on faktide vastu eksitud mitmel korral, sealhulgas on meelega segamini aetud metsloomad ning farmides pikaaegselt aretatud karusloomad.  Esitatud on valeväiteid ohtlike kemikaalide kasutamisest karusnaha töötlemisel, reostusest,  rõiva- ja moetööstuse trendidest, karusloomakasvatuse keelustamise tagamaadest erinevates riikides ning uuringute andmete tõlgendusest,” kinnitab Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juht Leander Pragi. “Sotsiaalmeedias levinud müüte (seletuskiri tihti viitab just sotsiaalmeediale kui põhiallikale) ei saa täna pidada Eesti loomakasvatajate süüks. Karusloomafarmides on tagatud range kord ja järgitud on kõiki norme, mis kehtestati 01.01.2017 jõustunud seadusega. Viimase kahe aasta jooksul ei ole fikseeritud ühtegi rikkumist.”
Põllumajandusloomi kasvatatakse villa, naha, piima, karusnaha, liha, rasva saamiseks, kusjuures karusnahafarmide puhul on tegu väga eduka ringmajanduse näitega, mis on toote kvaliteedi ja jäätmete käitlemise mõttes optimaalne ning keskkonnasõbralik. Ringmajanduses on kõik protsessid omavahel seotud, ühe lüli väljajäämisel tuleb kõigi seotud osapoolte tegevus ümber korraldada. See toob kaasa nii põllumajandusjäätmete utiliseerimise vajaduse kui ka põllumajandussaaduste- eeskätt toidu- hinna kasvu ning kodumaisete toodete konkurentsivõime languse nii sise- kui välisturul.
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimees
Aado Oherd?
Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liige
Tarmo Kattago
Eesti Karusnahaliidu juhatuse liige
Tutvu
EKAÜ ja Karusnahaliit enda seisukoha ja kõik muud dokumendid saatnud Eelnõude Infosüsteemi, kus tuleb sooritada isikutuvastus ning seejärel kasutada otsingus märksõnu “Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 755 SE”. Seal on kättesaadavad eelnimetatud EKAÜ seisukoht, erinevad uuringud, küsitlused, toetuskirjad, jm materjal.SIIT.
Eesti Maaülikooli uuring on kättesaadav

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele