Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus maatüki andmeid, mille tulemusel viidi maatüki piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste kaardiandmetega. Sellest tulenevalt muutusid kõlvikute andmed ja vähesel määral võis muutuda ka maatüki pindala. Maatüki uued pindalad on kantud nii maakatastrisse kui ka kinnistusraamatusse.

- Riiklikes registrites uuendati maaga seotud andmeid
- Foto: Reuters/Scanpix
Maa-amet ühtlustas katastriüksuse ehk maatüki kohta peetavaid andmeid eesmärgiga tagada naabermaaüksustele ühesugused piiriandmed. „Selle töö käigus selgitas Maa-amet välja usaldusväärseimad piiriandmed ja võttis aluseks kõige uuema aluskaardi. Nende andmete põhjal arvutati maatükkidele uued pindalad, mis on nüüdseks uuendatud ka maakatastris ja kinnistusraamatus,“ ütles Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. „Seejuures on oluline rõhutada, et andmete korrastamine registrites ei mõjuta piiri looduses. Täiendavalt kontrollitakse andmete võrdlemise teel, et andmed oleksid mõlemas registris ühetaolised.“
1. jaanuaril 2019 jõustunud maakatastriseaduse muudatuste kohaselt kaasajastatakse maatüki kõlvikute andmed edaspidi üks kord aastas kõige uuema kaardi põhjal. Kõlvik on maatüki osa, mis on ühetaolise majandusliku kasutuse või loodusliku seisundiga, need on haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa või muu maa. Käesoleva aasta maamaksu arvestus tehakse juba uuendatud andmete alusel. Kõlvikuandmete muutus puudutab maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste maamaksu.
Oma maaüksuse andmete muudatustega saab tutvuda
Maa-ameti geoportaalis ning
kinnistusraamatu päringusüsteemis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimuste korral palutakse pöörduda aadressil
[email protected] või helistada infotelefonil 675 0810.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.