25 jaanuar 2019
Jaga lugu:

Börs: Hiina sealiha import USAst vähenes

Börs: Hiina sealiha import USAst vähenes  Foto: Reuters/Scanpix

Nädala börsiuudised: Venemaa nisu ekspordihinnad tõusevad; prantsusmaa tahab lõpetada glüfosaadi kasutamise; Hiina impordib USA asemel sealiha Euroopast; naftahinnad püsisid samal tasemel, bensiin odavnes.

Nädala märksõnad:

- Venemaa ekspordihinnad tõusevad, sest rubla tugevneb ning valitsus plaanib sektorit reguleerima hakata ning hindu toetama hakata. See pani Euroopas hinnad tõusma.

- Piimahinnad püsivad Euroopas jätkuvalt kõrgel tasemel, sest selle aasta tootmine saab olema nõudlusest väiksem.

- Prantsusmaa plaanib vähendada glüfosaadi kasutamist 2021. aasta alguseks 80 protsendi võrra.

- Hiina sealiha import USAst vähenes, Euroopast aga suurenes. Selle aasta teises pooles peaks Hiina nõudlus kasvama.

- Naftahinnad püsisid sisuliselt samal tasemel, bensiin aga jätkuvalt odav.

Venemaa nisu ekspordihinnad tõusevad

Venemaa nisu ekspordihinnad tõusid eelmisel nädalal tublisti, sest pakkumine on väiksem, rubla tugevam ning turuosalised muretsevad riigi plaanitud regulatsioonide pärast, ütlesid analüütikud selle nädala esmaspäeval, vahendab Reuters.

Venemaa põllumajandusministeerium plaanib hakata kodumaiseid teraviljahindu mõjutama ning seda tehakse eelkõige subsiidiumite kaudu. Näiteks hakatakse rahastama teraviljade transporti raudteedel.

Need plaanid, mis tehti teatavaks eelmise nädala lõpus, on tekitanud spekulatsioone, et Venemaa võib 2018/19 hooaja lõpus oma nisueksporti märkimisväärselt piirama hakata, mille eesmärk on kodumaised hinnad madalamal hoida.

Musta mere piirkonnas maksis 12,5protsendilise proteiinisisaldusega nisu 243 dollarit tonnist – nädalaga kallines hind 5 dollari võrra, teatas Venemaa põllumajandusministeerium.

Venemaa teraviljade eksport on sellel hooajal (1. juulist kuni 10. jaanuarini) kasvanud 4,3 protsenti, 29,4 miljoni tonnini, teatas ministeerium. Sinna hulka kuulus ka 24,7 miljonit tonni nisu, mille eksport on aastatagusega võrreldes suurenenud 12,8 protsenti.

See aitas kallineda ka Euroopa toidunisu hindadel. Märtsikuu toidunisu futuur kallines 0,7 protsenti, 205,5 euroni tonnist. Tõsi, detsembrikuu futuuri hind langes nädalaga 0,3 protsenti ning kaupleb 189,5 eurol.

Toidunisu detsembrikuu futuur. Allikas: barchart.  

Kooritud piima pulbri hind langes 1 protsendi, 1940 euroni tonnist. Euroopa piimahinnad püsivad aga kõrgel tasemel, sest regioonis oli suvel põud, mis segas tootmist. Euroopa Komisjon prognoosib, et 2019. aastal kasvab ELi piimatootmine 0,7 protsenti. Nõudlus peaks sellest aga kiiremini tõusma, mis on hinnad tõusma pannud.

Teistest toorainetest odavnes kakao nädalaga 3,5 protsenti, 2253 dollarini tonnist. Rapsiseemned kallinesid 2,1 protsenti ja tonn maksab 376 eurot. Valge suhkur odavnes Londoni börsil 1,4 protsenti, 344,8 dollarini tonnist.

Prantsusmaa tahab lõpetada glüfosaadi kasutamise

Prantsusmaa tahab 2021. aasta alguseks vähendada glüfosaatide kasutamist taimekaitsevahendina 80 protsendi võrra, teatas riigi põllumajandusministeerium reedel.

Mingi hetk sai Macron aru, et kõik farmerid ei suuda glüfosaadi kasutamist õigeks ajaks ära lõpetada ning riigi põllumajandusministeeriumi hinnangul on reaalne vähendada aine kasutamist 80 protsenti.

Hiina impordib sealiha USA asemel Euroopast

Hiina sealiha import USAs vähenes mullu poole võrra, 263 000 tonnini, selgus reedel avaldatud andmetest. Riik kehtestas lihale hiljuti suured tariifid.

Hiina on maailma suurim sealiha tarbija ja tootja. 2017. aastal ulatus Hiina sealiha import 4 miljardi dollarini.

Kõrgema väärtusega sealiha tuleb Hiinasse Saksamaalt ja Hispaaniast – kumbki eksportis Hiinasse 200 000 tonni sealiha.

Analüütikud usuvad, et Hiina sealiha impordinõudlus peaks 2019. aasta teises pooles kasvama, sest Aafrika katku levik Hiina farmides peaks kohalikku tootmist märkimisväärselt vähendama.

Nafta püsis samal tasemel, bensiin odavnes

Nafta hind hakkas nädala keskel tõusma, sest USA kildanafta toodangu kasv saab veebruaris olema tõenäoliselt oodatust väiksem, vahendab Wall Street Journal.

Tõsi, nädala lõikes siiski suurt muutust ei toimunud. Brenti toornafta odavnes 1,4 protsenti, WTI hoopis kallines 1 protsendi. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 60,8 ja 53 dollarit.

Nafta on sattunud pärast korraliku tõusu surve alla, sest investorid muretsevad globaalse majanduse pärast. “Naftaturg jälgib väga pingsalt seda, millised on kasvuprognoosid ning USA-Hiina kaubanduskõneluste progress. See survestas nädala alguses,” ütles investeerimisfirma Julius Baer toorainete strateeg Norbert Ruecker.

Sellegipoolest on hinnad tõusnud detsembris saavutatud põhjast umbes 20 protsenti, millele on suuresti kaasa aidanud maailma aktsiaturgude taastumine.

USA energiainformatsiooni administratsioon teatas teisipäeval, et veebruaris peaks USA kildanafta päevane tootmine tõusma vaid 63 000 barreli võrra, mis on väikseim kasv viimase üheksa kuu jooksul. See pakkus naftale omakorda aga tuge.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 1,8 protsenti ja tonn maksab 503,8 dollarit.

Bensiini hind  Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee