Uus veeseadus ei nõua enam iga väiksema tegevuse puhul loa taotlemist

Riigikogu kiitis täna, 30. jaanuaril heaks uuendatud ja korrastatud veeseaduse, mille sisus on tehtud ka muudatusi. Iga väikese mõjuga tegevuse jaoks enam veeluba taotlema ei pea, keskkonnavastaste süütegude maksimaalsed karistusmäärad juriidilistele isikutele aga tõusevad.

Uus veeseadus ei nõua enam iga väiksema tegevuse puhul loa taotlemist  Foto: Pixapay

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul jääb uue seadusega bürokraatiat vähemaks ning veekasutus muutub mõistlikumaks. Iga veega täidetud süvendit enam veekoguks ei loeta, ka ei pea nüüdsest iga väiksema tegevuse puhul tõttama luba taotlema.

Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul ei pea seaduse jõustumisel enam taotlema veeluba tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. „Keskkonnaametis tuleb sellised väiksema mõjuga tegevused küll registreerida, see on aga oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse kuni 100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine,“ märkis Kroon.

Põllumeestele on uue veeseadusega antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril. Seda aga tingimusel, et põllumees laotab sõnniku hiljemalt 15. augustiks. See võimaldab mineraalväetiste asemel ära kasutada rohkem sõnnikut ning aitab kaasa ka sellele, et sõnnikulaotamist ei jäeta enam nii palju hilissügisele, kui taimed enam toitaineid omastada ei suuda.

Uue seadusega antakse eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Meil on Eestis ligikaudu 85 000 kohtkäitlussüsteemi, on ilmselge, et nende nõuetele vastavuse kontrolli peavad panustama ka kohalikud omavalitsused.

Uuendusena reguleerib veeseadus mereuuringute lubade andmist. Seni lähtuti välisriigi teadlastele mereuuringulubade andmisel ÜRO mereõiguse konventsiooni üldsõnalistest sätetest - nüüd on aga paika pandud täpsem kord, kuidas mereuuringuloa taotlust menetletakse. Mereuuringulube hakkab välja andma Keskkonnaministeerium.

Lisaks tõstetakse keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Järelevalvestatistika näitab, et kehtivad trahvimäärad on madalad (näiteks juriidilise isiku praegune maksimaalne karistusmäär vee kaitse ja kasutamise korra või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest on 2 000 eurot) ega motiveeri tegema pingutusi seaduse nõuete järgimiseks.

Juriidilise isiku puhul on uuteks maksimaalseteks karistusmääradeks olenevalt rikkumisest 100 000 kuni 400 000 eurot. Eraisikute maksimaalne trahvimäär jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 100 kuni 300 trahviühikut. Trahviühiku baassumma paneb paika karistusseadustik, praegu on see 4 eurot.

Seadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931