- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus veeseadus ei nõua enam iga väiksema tegevuse puhul loa taotlemist
Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul jääb uue seadusega bürokraatiat vähemaks ning veekasutus muutub mõistlikumaks. Iga veega täidetud süvendit enam veekoguks ei loeta, ka ei pea nüüdsest iga väiksema tegevuse puhul tõttama luba taotlema.
Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul ei pea seaduse jõustumisel enam taotlema veeluba tegevuste jaoks, mis ei ole veekeskkonnale ohtlikud. „Keskkonnaametis tuleb sellised väiksema mõjuga tegevused küll registreerida, see on aga oluliselt lihtsam ja kiirem kui veeloa taotlemine. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse kuni 100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine,“ märkis Kroon.
Põllumeestele on uue veeseadusega antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril. Seda aga tingimusel, et põllumees laotab sõnniku hiljemalt 15. augustiks. See võimaldab mineraalväetiste asemel ära kasutada rohkem sõnnikut ning aitab kaasa ka sellele, et sõnnikulaotamist ei jäeta enam nii palju hilissügisele, kui taimed enam toitaineid omastada ei suuda.
Uue seadusega antakse eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus lisaks Keskkonnainspektsioonile ka kohalikule omavalitsusele. Meil on Eestis ligikaudu 85 000 kohtkäitlussüsteemi, on ilmselge, et nende nõuetele vastavuse kontrolli peavad panustama ka kohalikud omavalitsused.
Uuendusena reguleerib veeseadus mereuuringute lubade andmist. Seni lähtuti välisriigi teadlastele mereuuringulubade andmisel ÜRO mereõiguse konventsiooni üldsõnalistest sätetest - nüüd on aga paika pandud täpsem kord, kuidas mereuuringuloa taotlust menetletakse. Mereuuringulube hakkab välja andma Keskkonnaministeerium.
Lisaks tõstetakse keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Järelevalvestatistika näitab, et kehtivad trahvimäärad on madalad (näiteks juriidilise isiku praegune maksimaalne karistusmäär vee kaitse ja kasutamise korra või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest on 2 000 eurot) ega motiveeri tegema pingutusi seaduse nõuete järgimiseks.
Juriidilise isiku puhul on uuteks maksimaalseteks karistusmääradeks olenevalt rikkumisest 100 000 kuni 400 000 eurot. Eraisikute maksimaalne trahvimäär jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 100 kuni 300 trahviühikut. Trahviühiku baassumma paneb paika karistusseadustik, praegu on see 4 eurot.
Seadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Põllumajandus- ja Toiduamet võttis 2023. aastal kokku 456 proovi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele