Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Yara’ga Soomes õppimas
Rohumaade koolitusel räägiti eelkõige erinevatest rohumaade liikidest ja nende väetamisest. Lisaks tuli juttu sööda kuivaine tootmise omahinnast. Sõltuvalt mullastikust ning saagi eesmärgist toodi välja erinevad väetusskeemid, mis põhinesid erinevatel katsetel. Rohumaade väetamisel kehtib õigeaegse, ehk varakult väetamise reegel. Esimese niite tarvis, mis on kõige suurema saagikusega, tuleb väetamine teha kevadel väga varakult – kohe niipea kui põld kannab. Väetada tuleks kindlasti YaraMila NPK väetisega, sest just varakevadel tuleb panustada fosforisse, mis mõjutab enim juurte arvukust ja massi, aga ka kaaliumisse. Kohe peale esimest niidet tuleks väetatada YaraMila NK väetisega, sest just siis on oluline roll kaaliumil. Peale teist niidet võib väetada kas YaraMila NK või YaraBela NS väetisega, näiteks AXAN’iga. Pärast esimest ja teist niidet peab väetise andma nii kiiresti kui võimalik on – kohe järgmisel päeval.
Huvitava ettekande tegi Yara Soome rohumaade arengujuht Mervi Seppänen, kus ta tõi välja põhjused, mis põhjustab rohumaadel madala saagi ja kvaliteedi. Oluline on pidada meeles, et mäletseja määrab rohumaade kvaliteedi nõuded, sest erinevatel loomadel on erinevad nõuded. Mitmed katsed näitasid, et tuleb valida õige liik ja sort, et kasutada ära kogu saagipotentsiaal. Taimede liigiline koosseis mõjutab saagikust tuntavalt.
Seppänen toonitas, et väga oluline on kevadel varajane väetamine YaraMila NPK väetistega. Kõrgeima saagitaseme saavutamiseks tuleb sõnniku või lägaga antavaid toitaineid alati täiendada. Lisaks näitasid katsed, et YaraLiva Nitrabor-ga täiendväetamine andis lisasaaki. Vähem tähtsaks ei pidanud ta ka leheväetiseid, kuna tippsaagi saamiseks on vajalik nii väävel kui boor ning loomadele oluline magnesium, tsink ja seleen. Soomes püütakse eesmärgiks saada 10 000-14 000 kg KA/ha, meie tingimustes võime tippsaagiks lugeda kindlasti 8000-10 000 kg KA/ha.
Kokkuvõttes tuleb arvestada, et suur saak tarbib mullast ka rohkesti toiteaineid ning teadlik ja tasakaalustatud väetamine vähendab põllumajanduse mõju keskkonnale
Teisel päeval külastasime Yara kaevandust. Kaevanduse pealik Antti Savolainen tutvustas meile nende tegevust. Apatiidikaevandus alustas tootmist 1980. aastal ja on Euroopa suurim avatud fosfori kaevandus. Karjääri pikkus on kolm kilomeetrit, laius üks kilometer ning sügavus 250 meetrit. Siilinjärvi lademed avastati 1950. aastal ja 1969. aastal alustati tootmisega. Peamiselt kaevandatakse fosforapatiiti ja seda ca 1 miljon tonni aastas. Koos aherainega on Yara aastane kaevandamismaht Siilinjärvil aga koguni 11 miljonit tonni, seega on väga tõsine probleem ka tootmisjäätmed. Kuna ainult 10% kaevandusmahust on kõlbulik fosfori tootmiseks, siis on väga oluline tootmise efektiivsus. Kogu protsess fosfori eraldamisel toimub erinevate kemikaalide abil. Positiivne on aga see, et tootmisel ei kasutata ühtegi toksilist kemikaali, mis on oluline just keskkonna seisukohalt. Jääkide tiigid asuvad 1050 hektaril. Kõrvalsaadusena toodetakse kaltsiidikonsentraati, mida kasutatakse põllumajanduses lubiainena.
Lisaks avatud kaevandustele on Yara’l Siilinjärvis veel neli erinevat tootmisettevõtet: NPK väetise tehas, fosforhappe tehas, lämmastikhappe tehas ja väävelhappe tehas. Tehases toodetakse põllumajandusväetisi, fosforhapet, väävel- ja lämmastikhapet. Karjääri lõhkamisainete toorainena toodab Yara ise ka ammooniumnitraadi lahust.
Väga oluliseks ehk siis esimeseks prioriteediks on ohutus. Kaevanduses töötab 400 oma töötajat ning 350 alltöövõtjate töötajat. Yara eesmärk on viia tööõnnetuste arv nullini, siiski oli eelmine aasta fikseeritud neli tööõnnetust, nagu näiteks näppude masina vahele jätmine vms, õnneks surmaga lõppenud juhtumeid pole olnud. Heaks näiteks tööohutuse parandamisest on kaks aastat tagasi spetsiaalse jalakäiate tunneli ehitamine, et tagada inimeste liikumise ohutul territooriumil, mis lubab ettevõtte töötajatel ületada väetiste laadimise piirkonda nii, et ei peaks liikuma tõstukite ja veoautode vahel. Laadimine toimub sageli korraga 5 tõstukiga ning kiirused on suured.
Teiseks suureks väljakutseks on keskkond, kuna kaevandus asub suhteliselt asula läheduses. Töö kaevanduses käib 24 tundi ja kolmes vahetuses. Kivimite lõhkamised toimuvad 1 kuni 3 korda nädalas.
Meile tehti ringkäik kaevanduses ning saime näha nii väetiste tootmist, laadimist kui ladustamist. Pakendamist kahjuks ei õnnestunud näha, kuna korraline tehniline kontroll toimus just sel päeval. Tehases toodetakse 28 erinevat väetist, millest kolm on ilma fosforita. Pakendamine toimub 600-700 kg kottidesse. Kolm aastat tagasi pakendati veel enamus väetiseid 600 kg kottidesse, kuid oluline muutus Soome turule tehti just logistilistel põhjustel. Laadimine toimub tavapäraselt 40 t koormatesse, sest autode täismass koos koormaga on sõltuvalt telgede arvust lubatud isegi kuni 60-70 tonni (7, 8 või 9 telge). Praegu, talvisel ajal laaditakse päevas autodele umbes 1000 tonni NPK väetisi, kuid hooajal isegi kuni 3000 tonni päevas. Väikepakendite (25-40 kg) tegemine lõpetati Siilinjärvel kolm aastat tagasi, kuna vajadust nende järgi polnud piirkonnas enam suur ning nüüd tuuakse väikepakendites väetised kohale Uusikaupunki tehasest ning Siilinjärvil korraldatakse ainult edasine transport.
Huvitav oli näha, et BigBag väetisekotte ladustati tootmises praegu lausa 4 kihti, mida muidugi soojal ajal ei tehta. Seda esmajoones ohutuse mõttes, kuna suvel võib toimuda kuumenemine ja sellega seoses toodete kottides tükki minemine või muud probleemid.
Kokkuvõttes oli reis hariv ning saime üht-teist teadmiste näol kojugi kaasa võtta.
Hetkel kuum
Tiiu Annuk
Põllumeeste ühistu KEVILI agronoom
Loe lisaks:
Yara’ga Soomes õppimas
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele