Autor: Metsamajandusuudised.ee • 26. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RMK ja EMÜ teevad koostööd tervema metsa heaks

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Eesti Maaülikool sõlmisid koostöölepingu, millega RMK rahastab Eesti metsapuude parendamise programmi tegevusi viie aasta jooksul 300 000 euroga.
2011. aastal alguse saanud RMK ja Eesti Maaülikooli koostöö eesmärk on parimate männi-, kuuse- ja arukase plusspuude järglaste väljaselgitamine.
Foto: Pixabay

2011. aastal alguse saanud RMK ja Eesti Maaülikooli koostöö eesmärk on parimate männi-, kuuse- ja arukase plusspuude järglaste väljaselgitamine. Parimate järglaste ja nende emapuude seemned saavad omakorda aluseks riigimetsa tulevasele metsapõlvele.

RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinali sõnul on 8 aasta jooksul koostöös Eesti Maaülikooliga valitud männi, kuuse ja arukase parimaid puid ja rajatud järglaskatsealasid. „Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus planeeritud tegevused ja tööde mahud on prognoositavad ning mõistlik on jätkata pikemaaegse koostööleppega. Tänu pikemale lepingule saame kindlustunde, et teadlaste terase pilgu all sirguvad tuleviku puud on tugevad ja terved,“ rääkis Krinal.

„Kuna metsakultiveerimiseks kasutatava materjali – seemnete-taimede – parendamine on metsapuude pikaealisust ja muude taimedega võrreldes aeglast kasvu arvestades aeganõudev töö, siis on pikema kestvusega koostöölepingu sõlmimine programmi stabiilsust arvestades väga tervitatav,“ lisas metsapuude parendamise programmi juht, Eesti Maaülikooli teadur Tiit Maaten.

Tänaseks on jõutud nii kaugele, et männi katsekultuurid on rajatud, kuuse katsekultuurid on rajamisel ning alustatud on arukase katsekultuuride rajamise ettevalmistustega.

Hariliku männi katsekultuuride rajamisega jõuti lõpuni 2017. aastal. Kuue aasta jooksul istutati neljale katsealale kokku 471 plusspuu – nende seas ka Ootsipalu hiiglase ja Järvselja Kuningamänni – järglased. Männi katsekultuurid on rajatud Pärnumaale Pärnassaarde, Saaremaale Mändjalga, Ida-Virumaale Tarumaale ja Põlvamaale Nohipalo külla.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

2017. alustati kuuse katsekultuuride rajamisega, millega jõutakse lõpule 2020. aasta kevadel. Istutatavad kuusetaimed pärinevad 420 plusspuu käbidest kasvanud seemnetest, mis on välja valitud Eesti eri paikadest. Kuuse katsealad on rajatud Viljandimaal Päril, Kilingi-Nõmme lähistel, LääneVirumaal Kullengal ja Räpinas.

Loe pikemalt Äripäeva uuest teemaveebist www. metsamajandusuudised.ee.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960