Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aiandusfoorum keskendub ühistööle kogu tarneahelas
Aiandus on väga suures osas väiketootmine, suurtootjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seetõttu on väga oluline aiandussektori ettevõtjate koostöö kogu tarneahela ulatuses.
„Tänavuse Aiandusfoorumi kandvaks teemaks on ühistöö kogu tarneahelas, alates toodete kasvatamisest ning väärindamisest ja lõpetades turunduse ja müügiga. Lõpptulemus kogu tarneahelas on just selline, nagu on selle ahela nõrgim lüli. Kui kogu tarneahela kett tugevamaks saab, siis kajastub tulemus eelkõige kodumaise toodangu suuremas esindatuses lõpptarbija ostukorvis,“ ütles Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp.
„Põllumajanduskoda ootab uuelt valitsuselt, et nii aianduses kui toiduainete sektoris laiemalt rakendatakse meetmeid toiduainete tarneahela tasakaalustamiseks ja Eesti isevarustatuse tagamiseks põhitoiduainetega läbi strateegiliselt suunatud investeeringutoetuste, ühistegevuse soodustamise ja ebaausate kauplemistavade tõkestamise,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul ootab lähiaastatel Eesti õigusesse üle võtmist toiduainete tarneahela ebaausaid kauplemistavasid käsitlev Euroopa Liidu direktiiv. Ka möödunud aastal toidutootjate ja kaupmeeste poolt alla kirjutatud kauplemise heade tavade põhimõtted vajavad laiemat teadvustamist ja rakendamist. Nii seaduslikud regulatsioonid kui vabatahtlikud kokkulepped peaksid kaasa aitama kodumaiste aiasaaduste positsiooni parandamisele ja isevarustatuse taseme tõstmisele Eestis.
Eesti aiandussektori kasvupinnad on taasiseseisvumise järgsel ajal märgatavalt vähenenud ning isevarustatuse tase oluliselt madalam, kui klimaatilised tingimused seda võimaldaksid. Statistikaameti andmetel ületas Eestis 2017. aastal köögivilja tarbimine üle kahe korra kohalikku tootmist. Puuvilju ja marju tarbisid eestimaalased peaaegu 13 korda kohaliku tootmise mahust rohkem.
TASUB TEADA
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2018. aastal avamaaköögivilja kokku 3084 ha, millest 65% moodustas põllumajanduslike majapidamiste (üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks) ning 35% kodumajapidamiste pind. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati rohelist kapsast 381 ha, hernest 376 ha, porgandit 353 ha, söögipeeti 212 ha, kurki 81 ha, küüslauku 56 ha, kaalikat 41 ha, mugulsibulat 22 ha ning muud köögivilja kokku 498 ha.
Katmikalal kasvatati köögivilja kokku 21 ha, sellest kurki 11 ha, tomatit 4 ha ja muud köögivilja 6 ha.
Köögivilja keskmised tootjahinnad 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusid v.a lühikese kurgi ja peedi tootjahind, mis on viiendiku võrra odavnenud. Kindlasti mõjutas tootjahindu oodatust väiksemaks jäänud saak, mis tulenes rasketest ilmastikuoludest.
2017. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind kokku 7021 ha, millest põllumajanduslikud majapidamised moodustasid 3824 ha ning kodumajapidamised 3197 ha. Viljapuudest kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes õuna- ja pirnipuid 689 ha, ploomipuid 22 ha ja kirsipuid 8 ha. Marjakultuuridest kasvatati maasikaid 531 ha, mustsõstraid 366 ha, vaarikaid 124 ha ning punaseid ja valgeid sõstraid 53 ha. Muid puuvilju ja marju kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes 2017. aastal kokku 2031 ha.
Kõige suurem aiandustootmise kasvupinna muutus on toimunud Hiiu maakonnas, kus astelpajuistandike rajamise tulemusel on viimase paari aastaga viljapuu- ja majaaedade pindala kümnekordistunud. Viljapuu- ja majaaedade kasvupind Hiiu maakonnas oli 2017. aastal 634 ha ehk 2,6 korda suurem kui eelneval aastal.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele