Jaga lugu:

Soome põllumehed koostasid oma kliimaprogrammi

Kliimamuutus on teema, millest kaasajal räägitakse üha enam ning sageli kuuleme ka kriitikat põllumajandussektori suunas. Soome Maa- ja Metsamajandusliit (Maa- ja Metsätalousliitto - MTK) koostas programmi, milles näidatakse, mida konkreetselt saavad põllumehed teha kliimamuutusega võitlemiseks ja sellega toimetulekuks.

Soome põllumehed koostasid oma kliimaprogrammi  Foto: Pixabay

Programmi koostamiseks kohtuti paljude MTK liikmete ning huvipooltega ja selle käigus selgus rõõmustav tõsiasi, et põllumehed juba praegu teevad paljutki, mis kliimamuutuse mõju vähendab. Soome tugevuseks on mets (75% pindalast) ning ka loomakasvatus ei põhjusta suuri probleeme, sest neil on palju maad. Väljakutse on aga rohked turbamullad, mida peetakse parimaks süsiniku sidujaks ning ühtlasi ka suurimate heidete põhjustajaks juhul, kui need on kahjustunud, mistõttu kiputakse nende harimist keelama. Potentsiaali kliimamuutusega kohanemiseks on, kuid vaja on palju rohkem uuringuid.

Soome põllumajandus saab kliimamuutuse ohjamiseks teha järgmist:

- vähendada heiteid

- suurendada süsiniku neeldumist

- asendada fossiilkütused taastuvenergiaga

- oluline on kohaneda.

1. Heidete vähendamine. Kahjuks ei ole heiteid võimalik viia päris nulli, seega tuleb leida võimalusi tasakaalustamiseks. Heidete vähendamiseks on vaja uuringuid, kes emiteerib ja miks. Tegevus peab olema kasumlik, vastasel korral ei saa investeerida. Peame uurima, kuidas turbamuld neelab süsinikku. Näiteks möödunud väga kuival suvel tulid paremini toime maheturbamullad, seega on põllumajandustegevuses vaja erinevaid muldasid. Peame vähendama heiteid turbamullast, kuid ei saa loobuda nende kasutamisest toidu tootmiseks.

2. Süsiniku neeldumise suurendamine. Selleks on vaja parimate meetmetega säästlikul viisil kasvatatud häid saake. Süsiniku neeldumiseks on vaja toitaineid ja vett, mis ühtlasi annab hea saagi. Peame modelleerima süsinikuringluse taimede juurtes; hea saak on hea ka juurtele. Puidutooted neelavad süsinikku. Aga kui metsa harvendada ja panna see kiiremini kasvama, edendada fotosünteesi, siis toimub veel suurem neeldumine. Säästlik tootmise intensiivistamine - vaja on vaadata kõiki heiteid ja kogu neeldumist toodetud toote või maa-ala kohta, et leida tasakaal ja parendada seda ausal viisil. Kompenseerimise kohustus – näiteks, kui võtame metsa maha ja teeme põllumajandusmaaks, toimub seal ikkagi süsiniku neeldumine, mida tuleb arvesse võtta. Kui aga maakasutus on selline, kus neeldumist ei toimu (nt teed, elamud, tööstus), peab kompensatsioon kuskilt mujalt olema suurem.

3. Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga. Vaja on jaotatavat energiat, mis peab tulema erinevatest allikatest ning suuremat energiatõhusust. Tuleb eemaldada barjäärid, et maapiirkonnad saaksid oma toodetud energiaga siseneda energiaturule. Ühiskond peab nägema selle kasu ja mõistma selle vajadust.

4. Kohanemine. Meil on üheaegselt liiga palju ja liiga vähe vett. Juurtel on vaja ka õhu juurdepääsu. Vaja maaparandussüsteeme. Peame arvestama nii liigse vee kui põua negatiivseid efekte. Vaja on ka taimearetust ja loomade head tervist. Tootlik põllumajandusmaa ja tootlikud loomad on võtmetähtsusega. Vaja on ka elurikkuse säilitamist, et loodus saaks ise kliimamuutusega kohaneda.

Loe lähemalt MTK kliimaprogrammi kohta SIIT.

Ene Kärner

Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee