Jaga lugu:

OTSE PÕLLULT: Talv on edukalt seljatatud, kuidas edasi?

Sel põlluhooajal toob uudiseid otse põllult lugejaini Kagu-Eesti põllumees ja BASF Agricultural Solutions agronoom Kristjan Kasearu. Mis siis toimub tema põldudel - sellest saab lugeda terve hooaja vältel põllumehe blogist.

Talirapsi põllud on kenasti talvitunud.   Foto: Kristjan Kasearu

Kagu-Eesti kandi põldudelt on lumi enamasti sulanud. Üksikutes metsaservades on veel viimased valged laigud. Aga praeguseks võib öelda, et üldine olukord põldudel on väga hea ning sobiv tegemaks omalt poolt kõik selleks, et taimedele tagada vajalikud toitained ja tingimused kõrgeks saagikuseks.

Olukord talirapsi põldudel

Talirapsi põllud on kenasti talvitunud. Vanad ja suured lehed on küll kolletunud ja kuivamas, kuid sel erilist tähtsust taimede edasisele arengule ei ole. Taimede juured on tänu pikale sügisele jämedad ja tugevad. Leherosetid ootavad sooja, et hoogsat kasvu alustada. Võimalusel plaanin kasvu alguses taimi turgutada ka lehekaudselt fosfori ja boori segu pritsimisega.

Leherosetid ootavad sooja, et hoogsat kasvu alustada.  Foto: Kristjan Kasearu

Ka kitsede poolt söödud taimed ilmutavad elumärke. Õnneks on kasvukuhikud alles ja ka need taimed jäävad ellu.

Kitsekahjud.  Foto: Kristjan Kasearu

Olukord taliteravilja põldudel

Talinisu põldudel on kohati märgata lumiseene kahjustusi. Eriti kohtades, kus on topeltkülvid. Eelmise pika ja sooja sügise toel märgatavalt paremini arenenud ja liiga tihe taimemass soodustas haiguse levikut. Üldiselt siiski hindan talvitumist väga heaks.

Kui saabuvad püsivalt soojad ilmad ja vegetatsioon algab, alustan väetamisega. Planeerin kasutada esimeses ringis NS pealtväetist. Lämmastiku kogus toimeaines vahemikus 54...67,5 kg/ha. Normi valin sõltuvalt sellest, kuidas on ilmaprognoos ja millal väetama minna saab. Kui ilmastikutingimused hoogsat vegetatsiooni ei luba, kasutan madalamat normi. Nendel põldudel, kus lumiseene kahjustused suured, tasuks mõelda ka väetamise järgselt äestamisele, et surnud taimede osad eemaldada ja ärgitada allesjäänud taimi rohkem võrsuma.

Pildil näha lumiseene poolt kahjustatud nisu taimik.  Foto: Kristjan Kasearu

Eriti hästi paistab sel aastal silma sortide erinev tundlikkus lumiseenele.

Sordid talvituvad erinevalt ja on erineva haiguskindlusega.  Foto: Kristjan Kasearu

Kokkuvõttes saab öelda, et lõpuks on talv selja taga ja üsna kohe saab alustada põllutöödega.

Järgmises blogis jagan juba mõtteid esimestest taimekaitsega seotud töödest taliviljades ning uutest suviviljade külvidest.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee