OTSE PÕLLULT: Talv on edukalt seljatatud, kuidas edasi?

Kagu-Eesti kandi põldudelt on lumi enamasti sulanud. Üksikutes metsaservades on veel viimased valged laigud. Aga praeguseks võib öelda, et üldine olukord põldudel on väga hea ning sobiv tegemaks omalt poolt kõik selleks, et taimedele tagada vajalikud toitained ja tingimused kõrgeks saagikuseks.

Talirapsi põllud on kenasti talvitunud. Vanad ja suured lehed on küll kolletunud ja kuivamas, kuid sel erilist tähtsust taimede edasisele arengule ei ole. Taimede juured on tänu pikale sügisele jämedad ja tugevad. Leherosetid ootavad sooja, et hoogsat kasvu alustada. Võimalusel plaanin kasvu alguses taimi turgutada ka lehekaudselt fosfori ja boori segu pritsimisega.

Ka kitsede poolt söödud taimed ilmutavad elumärke. Õnneks on kasvukuhikud alles ja ka need taimed jäävad ellu.

Talinisu põldudel on kohati märgata lumiseene kahjustusi. Eriti kohtades, kus on topeltkülvid. Eelmise pika ja sooja sügise toel märgatavalt paremini arenenud ja liiga tihe taimemass soodustas haiguse levikut. Üldiselt siiski hindan talvitumist väga heaks.

Kui saabuvad püsivalt soojad ilmad ja vegetatsioon algab, alustan väetamisega. Planeerin kasutada esimeses ringis NS pealtväetist. Lämmastiku kogus toimeaines vahemikus 54...67,5 kg/ha. Normi valin sõltuvalt sellest, kuidas on ilmaprognoos ja millal väetama minna saab. Kui ilmastikutingimused hoogsat vegetatsiooni ei luba, kasutan madalamat normi. Nendel põldudel, kus lumiseene kahjustused suured, tasuks mõelda ka väetamise järgselt äestamisele, et surnud taimede osad eemaldada ja ärgitada allesjäänud taimi rohkem võrsuma.

Eriti hästi paistab sel aastal silma sortide erinev tundlikkus lumiseenele.

Kokkuvõttes saab öelda, et lõpuks on talv selja taga ja üsna kohe saab alustada põllutöödega.

Järgmises blogis jagan juba mõtteid esimestest taimekaitsega seotud töödest taliviljades ning uutest suviviljade külvidest.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom