Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) alustas tänavuse üle-eestilise taimekahjustajate monitooringuga. Taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda ja jagada infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest teraviljadel, rapsil, hernel, põldoal.

- ETKIs algas taimekahjustajate monitooring.
- Foto: ETKI
Oluline on ära määrata kahjustajate leviku ulatus, millest alates on majanduslikult otstarbekas taimekaitsetöid teha. Iga väiksema haiguslaigu või kahjuri pärast ei ole taimekaitsevahendite kasutamine põhjendatud.
Esimene kaart põldude olukorrast on üles laetud 6. mai vaatluste põhjal. Otsene tõrjevajadus on vaid vähestes kohtades. Soojaperioodil levima hakanud taimehaigused nagu kõrreliste jahukaste, helelaiksus ja kahjuritest rapsil hiilamardikad, varre-peitkärsakas, hernel herne-kärsakas on jahedate ilmade saabudes tagasi tõmbunud ja hetkel otsest kiiret tõrjevajadust ei ole.
2019. aasta monitooringuandmeid saab jälgida
SIIT. Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.
Kõik taimekasvatajad saavad nutiseadmeid kasutades ise monitooringus kaasa lüüa. Selleks liituge monitooringu töörühmaga. Liitumise täpne juhend avaneb
SIIN.
Taimekahjustatate monitoring kestab juuli esimeste nädalateni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.