Jaga lugu:

Kuidas käituda, kui kinnistule seatakse üleöö looduskaitselised piirangud

Kaitsealal reguleerib lubatud majandustegevust ja ehitust iga ala kohta eraldi kehtestatud kaitse-eeskiri, mis seab lubatud inimtegevusele ranged piirid, kirjutab Derling Primuse jurist Kätliin Lember Äripäeva erilehes Ehitusõigus ja kinnisvara.

Keskkonnaametil ei ole piiramatut õigust otsustada maaomaniku eest, kas tal on konkreetsel kaitsealal õigus ehitada või mitte.   Foto: Veiko Tõkman

Võib juhtuda, et nii mõnigi meist avastab ühel päeval ootamatult, et tema tagahoovi suure tamme otsa on endale pesa teinud mõne haruldase linnuliigi esindaja või et tema maalapil on kasvama hakanud mõni kaitsealune taimeliik. Üleöö võib isikule kuuluvast kinnistust saada seeläbi kaitsealune maa-ala, millel lubatud tegevuste väljaselgitamiseks tuleb näpuga kaitse-eeskirjas järge ajada.

Näiteks on kaitsealal ehitamiseks lisaks kohaliku omavalitsuse loale ja kooskõlastusele vajalik igasuguse ehitustegevuse eeldusena ka kaitstava loodusobjekti valitseja ehk keskkonnameti nõusolek.

TASUB TEADA

* 14 protsendi ringis Eesti maismaa pindalast oli 2017. aasta seisuga kaetud erinevate kaitsealadega.

* 3% ehk 21 871 hektari võrra kasvas looduskaitsealade kogupindala 2016. aastaga võrreldes.

* 926 kaitseala kogupindalaga 721 630 hektarit on Eestis.

Millest sõltub keskkonnaameti luba?

Seadusest tulenevalt ei kooskõlasta keskkonnaamet selliseid tegevusi kaitsealal, mis võivad kahjustada loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitse eesmärk on enam-vähem hoomatav termin – näiteks Kaali maastikukaitseala kaitse eesmärk on kaitsta meteoriidikraatreid ja neid ümbritsevat pärandkultuurmaastikku, kaitsealuseid liike ning nende kasvukohti, käsitiivalisi ja nende elupaiku.

See, kas planeeritud ehitustegevus kahjustab konkreetse kaitseala kaitse eesmärki või mitte, on jäetud täielikult keskkonnaameti otsustada ning keskkonnaameti kaalutlusruum on seejuures ütlemata lai.

Mõtteharjutusena võib arutleda, kas poollooduslike koosluste kaitsmiseks loodud maastikukaitsealale suvila ehitamine kahjustab selle ala kaitse eesmärki. Kas sõiduteelt järvele avalduvat vaadet piirav ehitis maastikukaitsealal, mille kaitse eesmärk on maastikuilme säilitamine, peaks saama keskkonnaameti kooskõlastuse? Või kahjustaks selline ehitamine vastavat kaitse eesmärki? Kas kaitse eesmärki kahjustavaks saab pidada igasugust inimtegevust isikule kuuluval maatükil, mis ei ole lihtsalt jalutamine ja seente või marjade korjamine? Või aitab inimeste kaitsealal elamine ja pidev viibimine hoopis kaitse eesmärgi saavutamisele kaasa?

On ebaselge, mis on kaitse eesmärgi kahjustamine

Seadusandja ei ole üheski õigusaktis ega muus dokumendis selgitanud, mida tuleks mõista kaitse eesmärgi kahjustamisena, kuidas seda hinnata või millised tegevused selle mõiste alla ei kuulu. On ilmselge, et lageraie või suurürituse korraldamine metsas, kus asuvad kaitsealuste linnuliikide pesitsuspaigad või kasvavad haruldased taimeliigid, on selle kaitseala kaitse eesmärki kahjustav. Sealt edasi on aga piiri tõmbamine kaitse eesmärgi kahjustamise, selle edendamise ning selle mitte mõjutamise vahel ähmane.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee