Metsanduse arengukava huvirühmad esitasid üle poole tuhande lahendusettepaneku

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel olid 6.-7. mail metsanduse järgmise kümnendi arengukava koostamise huvirühmade arutelud. Maikuus kolmel korral peetavate kohtumiste eesmärk on sõnastada ettepanekud metsanduse probleemide lahendamiseks.

Metsanduse arengukava huvirühmad esitasid üle poole tuhande lahendusettepaneku  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Aruteludes otsisid metsanduse probleemidele lahendusi arengukava koostamise juhtkogu ning huvirühmade ja metsakogu esindajad. „Arutelud tõid ühise laua taha kokku nii metsanduse eksperdid, teadlased kui ka loodus- ja keskkonnahuvilised,“ selgitas keskkonnaminister Rene Kokk. „Tänu niivõrd mitmekülgsele esindatusele ja põhjalikule eeltööle möödus huvirühmade esimene kohtumine väga töiselt ja sisukalt.“

Seekordsel kohtumisel käsitleti nelja probleemirühma. Ühiselt otsiti lahendusi, kuidas saaksid elanikud metsanduse suunamisel paremini kaasa rääkida; kuidas saaks riik luua parema loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanismi; mil moel saaks tagada jätkusuutliku metsamajanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste eesmärkide saavutamist ning kuidas parandada metsa kui elukeskkonna ja pärandkultuuri teadvustamist.

„Tulemuslikemate arutelude nimel palusime osalejatel oma ettepanekud saata meile juba enne kohtumist,“ ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Osalejad tegid tublit tööd ja ettepanekuid saatis tervelt 19 aruteludesse kutsutud organisatsiooni. Need ligikaudu 650-700 ettepanekut me süstematiseerisime, lähtudes ettepanekutes pakutud lahenduste sisust. Koondatud ettepanekute põhjal tõime välja ühiseid ja ka erinevaid lahendusvariante, mis olid huvirühmade arutelude lähtekohaks,“ selgitas asekantsler Lamp.

„Suuri kokkuvõtteid on veel vara teha, kuna kohtumised ei ole veel isegi poole peal. Siiski soovin kiita osalejaid, kes aktiivselt aruteludes osalesid ja leidsid seal, kus võimalik, konsensuse. Samuti kaardistasid nad oma erimeelsused. Nii need ühised sõnastused kui ka erimeelsused on aluseks erinevatele metsanduse arengu suunamise stsenaariumidele,“ võttis asekantsler Marku Lamp kokku esimeste arutelude tulemused. „Eks töörühm olnud suur ning materjali palju, mistõttu esimesel päeval paljuski alles kohaneti ja ka meie muutsime metoodilist lähenemist tõhusamaks. Teisel päeval läks töö juba ladusamalt, sealhulgas leiti mitmeid ühiseid sõnastusi.“

Metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamiseks toimuvad huvirühmade arutelud t6.-7., 16.-17. ja 20.-21. mail. Seejärel toimub juuni keskpaigas huvirühmadest, riigi- ja uurimisasutustest koosneva juhtkogu kohtumine, kus vaadatakse läbi huvirühmade aruteludes kirja saanud ettepanekud. Järgnevalt koostatakse tehtud ettepanekute põhjal arengustsenaariumid ja hinnatakse erinevate lahenduste mõju. Koostatud arengustsenaariumid esitab keskkonnaministeerium 2020. aasta kevadeks Riigikogule otsustamiseks.

Lisainfo metsanduse uue arengukava algatamise ettevalmistava protsessi, metsanduse kirjeldatud probleemide, alusuuringu, arengukava algatamise töörühma kohtumiste, metsakogu, arengukava koostamise huvirühmade ja juhtkogu kohtumiste kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt SIIT. Samast on leitavad ka arengukava koostamise juhtkogu, huvirühmade ja metsakogu liikmete nimekirjad.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150