Jaga lugu:

Sordilehte võeti kohalikud sordid ’Ando’ ja ’Vanaema hernes’

Ülemaailmselt tunnustatakse kohalike kultuurtaimede geneetiliste ressursside säilitamise vajadust. Sordilehte on võimalik võtta lihtsustatud korras vanad sordid, mida soovitakse kasutuses hoida ning mille paljundusmaterjali on soov toota ja turustada geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidena ehk säilitussortidena.

Kartul 'Ando'  Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Uutest lisatud sortidest ’Ando’ ja ’Vanaema hernes’ kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Külliki Holtsmann.

Maaeluministeeriumi juures tegutsev põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon hindab sortide säilitussordina sordilehte võtmise vajalikkust ja esitab arvamuse Põllumajandusametile, misjärel võib võtta sordi lihtsustatud korras sordilehte. Oma viimasel koosolekul hindas nimetatud komisjon kartulisordi ’Ando’ ja aedherne sordi ’Vanaema hernes’ mitmekesisuse säilitamise seisukohast olulisteks kohalikeks sortideks, mida võib aja jooksul ohustada kadumine. Sortide säilitamiseks ja kasutuses hoidmiseks võeti need 26. märtsil 2019. aastal säilitussortidena kümneks aastaks sordilehte ning see võimaldab turustamise otstarbel nende sortide seemet ja paljundusmaterjali toota.

’Ando’ on lehemädanikukindel

Tegemist on vana sordiga, mis anti tootmisse 1973. aastal, rajooniti 1977. aastal. Sordikirjelduses on öeldud, et see võiks asendada kartulisorti ’Jõgeva kollane’. Kartul ’Ando’ on väga heade kulinaarsete omadustega ning võitis 2010. aastal Eesti Kulinaaria Instituudi korraldatud degusteerimisel „Kuldmugul 2010” tiitli. Eelkõige on väiketarbijale oluline kartuli maitse, seejärel tulevad kõik teised näitajad. Sordi ’Ando’ puhul on väga oluline omadus lehemädanikukindlus. See võimaldab sorti kasvatada mahepõllumajanduslikult ja minimaalsete kuludega. Katsed Jõgeval ja Lätis on näidanud, et tänu heale lehemädanikukindlusele, suurele saagile ja tärklisesisaldusele, sobib ’Ando’ väga hästi näiteks mahetärklise tootmiseks. Sordi laiemat kasvatamist piirab aga raskendatud viirusvaba seemne tootmine, kuna sort nakatub eriti kiiresti kartuliviirus M-i. See omakorda nõuab tihedamat seemnevahetust.

’Vanaema hernes’ on kõrgekasvuline ja magus

Sorti on Võrumaal teadaolevalt kasvatatud juba alates 1930. aastatest. Tegemist on üsna kõrgekasvulise sordiga (120–150 cm), millel kulub külvamisest koristusküpsuseni umbes 50 päeva. Hernesordi ’Vanaema hernes’ kaunad on pikad, rohelised ning kaardus. Kaunades on kuni kümme rohelist kortsulist hernetera. Herned on väga magusad, süüa kõlbavad ka noored kaunad.

’Vanaema hernes’ on kõrgekasvuline ja magus  Foto: Tiia Trolla, Vanaema Aed OÜ

Lisaks kartulisordile ’Ando’ ja aedherne sordile ’Vanaema hernes’ on säilitussortidena sordilehes suvivikk ’Rae kohalik’, kartulisordid ’Jõgeva kollane’, ’Väike verev’ ja ’Endla’, põlduba ’Helbi’ ja söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’.

Külliki Holtsmann, Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee