Tegemist on vana sordiga, mis anti tootmisse 1973. aastal, rajooniti 1977. aastal. Sordikirjelduses on öeldud, et see võiks asendada kartulisorti ’Jõgeva kollane’. Kartul ’Ando’ on väga heade kulinaarsete omadustega ning võitis 2010. aastal Eesti Kulinaaria Instituudi korraldatud degusteerimisel „Kuldmugul 2010” tiitli. Eelkõige on väiketarbijale oluline kartuli maitse, seejärel tulevad kõik teised näitajad. Sordi ’Ando’ puhul on väga oluline omadus lehemädanikukindlus. See võimaldab sorti kasvatada mahepõllumajanduslikult ja minimaalsete kuludega. Katsed Jõgeval ja Lätis on näidanud, et tänu heale lehemädanikukindlusele, suurele saagile ja tärklisesisaldusele, sobib ’Ando’ väga hästi näiteks mahetärklise tootmiseks. Sordi laiemat kasvatamist piirab aga raskendatud viirusvaba seemne tootmine, kuna sort nakatub eriti kiiresti kartuliviirus M-i. See omakorda nõuab tihedamat seemnevahetust.
’Vanaema hernes’ on kõrgekasvuline ja magus
Sorti on Võrumaal teadaolevalt kasvatatud juba alates 1930. aastatest. Tegemist on üsna kõrgekasvulise sordiga (120–150 cm), millel kulub külvamisest koristusküpsuseni umbes 50 päeva. Hernesordi ’Vanaema hernes’ kaunad on pikad, rohelised ning kaardus. Kaunades on kuni kümme rohelist kortsulist hernetera. Herned on väga magusad, süüa kõlbavad ka noored kaunad.

- ’Vanaema hernes’ on kõrgekasvuline ja magus
- Foto: Tiia Trolla, Vanaema Aed OÜ
Lisaks kartulisordile ’Ando’ ja aedherne sordile ’Vanaema hernes’ on säilitussortidena sordilehes suvivikk ’Rae kohalik’, kartulisordid ’Jõgeva kollane’, ’Väike verev’ ja ’Endla’, põlduba ’Helbi’ ja söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’.
Külliki Holtsmann, Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist