Mullu kaevandati maavarasid veidi enam kui eelneval viiel aastal keskmiselt

Maa-ametil valmis 2018. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Eestis kaevandatakse jätkuvalt enim põlevkivi, liiva, kruusa, lubjakivi ja dolokivi.

Möödunud aastal kaevandati täitekruusa vähem, võrreldes viimase viie aastaga.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Jaga lugu:

Põlevkivi ja ehitusmaavarasid kaevandati 2018. aastal pisut rohkem kui eelnenud viiel aastal keskmiselt, edukas aasta oli turbatootjatel.

2018. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 926 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 714. Kõige enam kaevandati 2018. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,9 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 1,0 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2018. aastal põlevkivi (9%), tsemendilubjakivi (2%), tehnoloogilise lubjakivi (55%), ehituslubjakivi (8%), ehitusdolokivi (16%), täitedolokivi (551%), keraamilise savi (8%), ehituskruusa (58%), tehnoloogilise liiva (56%), täiteliiva (49%), ehitusliiva (4%), meremuda (15%) ja turba (29%) kaevandamine.

Eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega võrreldes vähenes 2018. aastal tehnoloogilise dolokivi (24%), viimistlusdolokivi (54%), tsemendisavi (25%), täitekruusa (16%) ja raviotstarbelise järvemuda (100%) kaevandamine. 2018. a suve soodsad ilmaolud võimaldasid toota nii peamiselt aianduses kasutusel olevat vähelagunenud turvast kui ka peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast parimate aastate tasemel.