Botaanikaaed avas suvehooaja

Ta lisas, et kui juba on alustatud on veel vaja läbi mõelda kolm olulist teemat – esimene on jäätmemajandus – kas ja kuidas ma taimejäänused komposteerin, kuhu need ladustan. „Siin tuleb mõelda, et linnas on selleks omad nõuded, näiteks ei tohi Tallinna linnas olla kompostihunnik naaberkrundile lähemal kui 3 meetrit. Ka näiteks soovitust, et haiged oksad põletage, ei saa täita, sest linnas tule tegemine pole lubatud,“ selgitas ta.

Lisaks tuleb mõelda läbi kastmislahendused. „Näiteks kasvatasime me Meelte Aias tõstetud, n-ö kastpeenras, eelmisel aastal üheksat sorti kartuleid. Kartuli puhul on tagatud nii silmailu õitsemise ajal, kui ka kõhutäis sügisel. Möödunud suvi oli meeletult soe ja kuiv, aga mul ei olnud vaja muretseda, sest peenar oli varustatud tänapäevase kastmissüsteemiga. Nii saime ilusa saagi – eriti ägedad olid sordid ’Kongo’, mis on tumelilla sisuga ja ’Väike verrev’. Viimane on vana Eesti sort, mis on ebatavalise, pisut vürtsika maitsega,“ tõi Marjapuu ühe näite.

Erinevaid kastmissüsteeme saab ise meisterdada või siis osta, tõsi need on kallid, aga pikas perspektiivis tasuvad kindlasti ära.

Kolmas teema millele mõelda on aiandusega kaasnejad – linnud, närilised, teod, herilased-mesilased, liblikad jt. „Üks herilase pesa hävitab suve jooksul samapalju tüütuid putukaid kui tihase perekond. Hiirte ja mullamuttide suhtes mul häid sõnu öelda pole, nad suudavad ikka palju kahju teha. Ka teod, viimasel ajal just invasiivne Itaalia teetigu, on meil järjest enam probleeme tekitav,“ tõi ta näiteid. „Kuidas ja milliste vahenditega ma kahjureid tõrjun, on kindlasti vaja läbi mõelda. Koduaeda soovitan pigem looduslikke vahendeid – tuhka, rohelist seepi või tubakatolmu, aga viimast samas enam ei soovitata väga kasutada selle nikotiinisisalduse pärast.“

Mida siis kasvatada? Kõige lihtsam on alustada ettekasvatatud lillede ja maitsetaimede kasvatamisega. Ise külvata, pikeerida ja istutada on samas palju huvitavam. „Maitsetaimi on meil müügil tohutu valik. Basiiliku, pune, peterselli, rosmariini ja salvei kõrval võib proovida näiteks sidrunmonardat, aed-mädarõigast, verevat oblikat, misuunat, taksoid ja paksoid. Tavapärase piparmündi kõrvale võib panna valge piparmündi, õunmündi, rohemündi, tuttmündi või sidrunmelissi. Ka harilik köömen on kena maitsetaim ning ka harilik leeskputk võiks olla olemas suppide maitsestamiseks. Ja salati ning kapsaste erinevaid sorte on meeletult. Köögiviljadest tasub proovida mustrõigast, mustjuurt, lehtkapsast, naerist. Kaunviljadest on nii ilu kui saaki – proovida võiks kikerhernest, õisuba, lobauba ja muidugi tavalist aeduba ja põlduba,“ jagas Marjapuu soovitusi.

Peale aiandusteraapia loengut siirduti koos metoodik Urmas Laansooga ekskursioonile Botaanikaaia välialale.