Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 24. mai 2019

Esmalt rõhutas Tiina Marjapuu, et tema pole terapeut, vaid on aednik. „Kuna aga järjest enam on näha, et sellised tavalised, igapäevased tegevused on saanud endale juurde sõna teraapia, näiteks liikumisteraapia, muusikateraapia ja ka aiatöid tehes võib olla tegu aiandusteraapiaga, siis võib sel teemal arutleda küll,“ ütles Marjapuu, kelle igapäevatöö on olla Botaanikaaia Meelte Aia aednik.

3 pilti

Meelte aed. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus

Marjapuu sõnul on selline lahendus, kus ilutaimed on kokku sobitatud tarbetaimedega juba vana komme, esimesed sellelaadsed ülestähendused on tehtud näiteks 1700. aastal Peterburis, kus tsaar Peter I lasi iluaeda sobitada köögiviljad. Seda nimetati tol ajal Hollandi-stiiliks.

Igal juhul on aiandus teraapiline tegevus, kui kogu protsess läbi mõelda. „Mida ma tahan kasvatada, kus on see koht, kus ma aiandusega saan tegeleda, millised on minu ressursid, nii ruumi osas, ajalised kui rahalised – need on küsimused mis vajavad esmalt läbimõtlemist. Kui palju ma tahan panustada, et tegevus ei muutuks mulle vastumeelseks kohustuseks, on ka vaja selgeks saada,“ rääkis Marjapuu.

Ta lisas, et kui juba on alustatud on veel vaja läbi mõelda kolm olulist teemat – esimene on jäätmemajandus – kas ja kuidas ma taimejäänused komposteerin, kuhu need ladustan. „Siin tuleb mõelda, et linnas on selleks omad nõuded, näiteks ei tohi Tallinna linnas olla kompostihunnik naaberkrundile lähemal kui 3 meetrit. Ka näiteks soovitust, et haiged oksad põletage, ei saa täita, sest linnas tule tegemine pole lubatud,“ selgitas ta.

Lisaks tuleb mõelda läbi kastmislahendused. „Näiteks kasvatasime me Meelte Aias tõstetud, n-ö kastpeenras, eelmisel aastal üheksat sorti kartuleid. Kartuli puhul on tagatud nii silmailu õitsemise ajal, kui ka kõhutäis sügisel. Möödunud suvi oli meeletult soe ja kuiv, aga mul ei olnud vaja muretseda, sest peenar oli varustatud tänapäevase kastmissüsteemiga. Nii saime ilusa saagi – eriti ägedad olid sordid ’Kongo’, mis on tumelilla sisuga ja ’Väike verrev’. Viimane on vana Eesti sort, mis on ebatavalise, pisut vürtsika maitsega,“ tõi Marjapuu ühe näite.

Erinevaid kastmissüsteeme saab ise meisterdada või siis osta, tõsi need on kallid, aga pikas perspektiivis tasuvad kindlasti ära.

Kolmas teema millele mõelda on aiandusega kaasnejad – linnud, närilised, teod, herilased-mesilased, liblikad jt. „Üks herilase pesa hävitab suve jooksul samapalju tüütuid putukaid kui tihase perekond. Hiirte ja mullamuttide suhtes mul häid sõnu öelda pole, nad suudavad ikka palju kahju teha. Ka teod, viimasel ajal just invasiivne Itaalia teetigu, on meil järjest enam probleeme tekitav,“ tõi ta näiteid. „Kuidas ja milliste vahenditega ma kahjureid tõrjun, on kindlasti vaja läbi mõelda. Koduaeda soovitan pigem looduslikke vahendeid – tuhka, rohelist seepi või tubakatolmu, aga viimast samas enam ei soovitata väga kasutada selle nikotiinisisalduse pärast.“

Mida siis kasvatada? Kõige lihtsam on alustada ettekasvatatud lillede ja maitsetaimede kasvatamisega. Ise külvata, pikeerida ja istutada on samas palju huvitavam. „Maitsetaimi on meil müügil tohutu valik. Basiiliku, pune, peterselli, rosmariini ja salvei kõrval võib proovida näiteks sidrunmonardat, aed-mädarõigast, verevat oblikat, misuunat, taksoid ja paksoid. Tavapärase piparmündi kõrvale võib panna valge piparmündi, õunmündi, rohemündi, tuttmündi või sidrunmelissi. Ka harilik köömen on kena maitsetaim ning ka harilik leeskputk võiks olla olemas suppide maitsestamiseks. Ja salati ning kapsaste erinevaid sorte on meeletult. Köögiviljadest tasub proovida mustrõigast, mustjuurt, lehtkapsast, naerist. Kaunviljadest on nii ilu kui saaki – proovida võiks kikerhernest, õisuba, lobauba ja muidugi tavalist aeduba ja põlduba,“ jagas Marjapuu soovitusi.

MIS ON MIS

Botaanikaaia tarbetaimede kollektsioon on istutatud 3500 m2 suurusesse Meelte aeda.

Aia läbivaks teemaks on Elu ja sellest lähtuvalt on ala jagatud erinevateks osadeks – Elu tee, Elu ring, köögiviljaaed, ravimtaimede aas ning paradiisiaed.

Aias saab tutvuda nii tuntud kui ka uute ja põnevate köögiviljade ja maitsetaimedega. Päikesepaistelisel ravimtaimede aasal kasvavad ravim- ja lõhnataimed, teraviljad, õli- ja kiutaimed. Paradiisiaias kasvavad viljapuud ja marjapõõsad. Pergolate külgedele kinnitatud võreseintel kasvavad söödavate viljadega vääntaimed ja Eestis aretatud elulõngade sordid.

Meelte Aed on suunatud ennekõike erivajadustega inimestele, kuid ka nii profi- kui hobiaednikele, ravimtaimehuvilistele, toidugurmaanidele ning kooliõpilastele. Aias saab taimi vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi kuulata – tunnetada läbi kõikide meelte.

Allikas: Tallinna Botaanikaaed

Peale aiandusteraapia loengut siirduti koos metoodik Urmas Laansooga ekskursioonile Botaanikaaia välialale.