Jalutuskäik Botaanikaaias: Ära söö tundmatut taime

KARULAUK: Kuulub lauguliste sugukonda. Peale selle, et karulauku kasvatatakse kultuurtaimena aedades, kasvab karulauk ka metsas, parkides. Noortaimel üks leht, õitsval taimel kaks kuni kolm lehte. Lehed on laba pikkuse või pikema tiivulise rootsuga ja kolmekandilise õisikuvarrega. Sibul on valge. Õitseb mais ja juunis.

SÜGISLILL: Kuulub sügislilleliste sugukonda. Rahvapäraselt nimetatakse sügislille kai sügiskrookuseks. Sügislille noortaimedel on kevadel sageli üksainus leht, matuursetel taimedel on juurmine lehekodarik, mis koosneb kolmest kuni viiest tömbi tipuga lehest. Leht on lai, sageli läikiv ja ilma valkja keskroota. Mullas on ruljas või kooniline ebasümmetriline sibulmugul.

Maailmas leidub üle 10 000 liigi mürgiseid taimi, meil Eestis on neid aga suhteliselt vähe. Kõige mürgisem taim meie looduses on harilik mürkputk (Cicuta virosa). „Tavapäraselt võib seda leida jõgede või järvede kallastelt. See on väga hea magusa-vürtsika lõhnaga ja ka taime maitse pole kibe ega ebameeldiv, meenutades pigem sellerit või peterselli. Juba 1 gramm seda taime tapab, kopsud lakkavad töötamast ja inimene lämbub. Mürkputkel on üks kindel tunnus, mille järgi selle ära tunneb. Selleks tuleb mürkputk veekogu äärest välja tõmmata ja tema juuremugul ehk risoom lahti lõigata. Ühelgi teisel Eestis kasvaval taimel ei ole ristivaheseintega õhulisi kambreid,“ selgitas Laansoo.

„Kui juhtub nii, et ollakse söönud mõnd taime, mille tõttu inimese seisund halvenes, siis on tark kiirabisse pöördumisel ka see taim kaasa võtta. Nii saavad meedikut kohe õige raviga alustada,“ lisas ta.