Jalutuskäik Botaanikaaias: Ära söö tundmatut taime

Järjest enam on sagenenud juhud, kus inimene sööb mõnd meie aedades või looduses kasvavat taime ja saab seetõttu mürgituse. Tallinna Botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo rõhutab, et seepärast ongi oluline taimi tundma õppida. Ja kunagi ei sööda taime, mille ohutuses ei saa olla kindel.

Karulauk  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Praegu on karulaugu hooaeg ja nagu ikka aetakse seda taime segi nii metsas piibelehe ehk maikellukesega kui koduaias kasvava hariliku sügislillega.

Laansoo sõnul on selge võimalus karulauku eristada mürgistest taimedest. „Kuidas vahet teha? Igal juhul mitte maitsta! Karulaugul on omapärane küüslaugu lõhn. Kui seda ei tunne, tasub taime lihtsalt natuke mudida, siis on lõhn paremini tunda. Sügislillel sellist laugulise lõhna pole. Ka hakkab karulauk varakevadel, üldjuhul juba mais, õitsema. Tal on valged õied. Sügislillel seevastu kevadel õiepungi taimedel pole, on vaid lehed. Sügislill õitseb sügisel ja tema õied on roosad,“ õpetas Laansoo.

Sügislill  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

MIS ON MIS

KARULAUK: Kuulub lauguliste sugukonda. Peale selle, et karulauku kasvatatakse kultuurtaimena aedades, kasvab karulauk ka metsas, parkides. Noortaimel üks leht, õitsval taimel kaks kuni kolm lehte. Lehed on laba pikkuse või pikema tiivulise rootsuga ja kolmekandilise õisikuvarrega. Sibul on valge. Õitseb mais ja juunis.

SÜGISLILL: Kuulub sügislilleliste sugukonda. Rahvapäraselt nimetatakse sügislille kai sügiskrookuseks. Sügislille noortaimedel on kevadel sageli üksainus leht, matuursetel taimedel on juurmine lehekodarik, mis koosneb kolmest kuni viiest tömbi tipuga lehest. Leht on lai, sageli läikiv ja ilma valkja keskroota. Mullas on ruljas või kooniline ebasümmetriline sibulmugul.

Tappev mürkputk

Urmas Laansoo huvilistele mürkputkest rääkimas.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Maailmas leidub üle 10 000 liigi mürgiseid taimi, meil Eestis on neid aga suhteliselt vähe. Kõige mürgisem taim meie looduses on harilik mürkputk (Cicuta virosa). „Tavapäraselt võib seda leida jõgede või järvede kallastelt. See on väga hea magusa-vürtsika lõhnaga ja ka taime maitse pole kibe ega ebameeldiv, meenutades pigem sellerit või peterselli. Juba 1 gramm seda taime tapab, kopsud lakkavad töötamast ja inimene lämbub. Mürkputkel on üks kindel tunnus, mille järgi selle ära tunneb. Selleks tuleb mürkputk veekogu äärest välja tõmmata ja tema juuremugul ehk risoom lahti lõigata. Ühelgi teisel Eestis kasvaval taimel ei ole ristivaheseintega õhulisi kambreid,“ selgitas Laansoo.

Mürkputke risoom lahtilõigatult.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„Kui juhtub nii, et ollakse söönud mõnd taime, mille tõttu inimese seisund halvenes, siis on tark kiirabisse pöördumisel ka see taim kaasa võtta. Nii saavad meedikut kohe õige raviga alustada,“ lisas ta.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150