Autor: Põllumajandus.ee • 5. juuni 2019

28. mail tutvuti hübriidtalirapsi, suvirapsi ning põldoa ja herne katsepõldudega Rapooli NPZ katsekeskuses Hohenliethis.

Rapooli-Saaten Unioni rapsi rahvusvahelise sordiaretusprogrammi juht Rene Brand andis teada, milliste omadustega uued talirapsi sordid jõuavad Eestisse järgnevatel aastatel. „Kliima soojenemine muudab taimede kasvutingimused äärmuslikumaks, rohkem on põuda ja liigniiskust lühikese perioodi jooksul, aga ka taimehaigusi. Ka kollase viiruse levik näitab kasvutrendi. Keskkonnateadlikkuse tõus tekitab üha rohkem piiranguid taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisele,“ rääkis Brand. Neonikotinoidide keeld Saksamaal alates 2014. aastast on põhjustanud ka keskmise saagikuse languse talirapsil neljalt tonnilt kolmele tonnile hektari kohta. „Rapooli-Saaten Unioni sordiaretajatel on juba täna töös sordid, mis kasutavad efektiivsemalt lämmastikku, on vastupidavamad või koguni resistentsed taimehaigustele ja taluvad hästi ilmastikust tingitud stressi.“

Põldoa ja herne aretuses on peatselt turule tulemas uued madala vitsiini ja tanniinisisaldusega sordid, nendest andis ülevaate liblikõieliste programmi juht NPZ’s Gregor Welna.

Millega puhtida suvirapsi? „Puhtimisvahendite kasutamisel tuleb uuteks piiranguteks valmis olla juba täna,” ütles NPZ Biotechi katsete juht Simon Goertziga. Koos temaga vaatasime põldkatseid erinevate puhtimisvahenditega, sealhulgas biopreparaatidega. Nii mõnelgi katselapil oli näha selge vahe taimede kasvus ja arengus. See tulenes nii sordist kui ka puhtimispreparaadist.

Kuigi Eestis on suvirapsi osakaal külvikorras langenud, on selle kasvatamine maailmas üsnagi suur ja mõnedes piirkondades nagu Venemaal, Kasahstanis ja Põhja-Aafrikas isegi kasvamas. Eestis kasvavatest Rapooli sortidest andis ülevaate NPZ suvirapsi programmijuht Henna Kobuch.

Järgmisel päeval, 29. mail, Saaten Unioni HYBRO katsekeskuses saime teada, kuidas käib hübriidsortide aretus ja vaatasime ka katsepõldudel üle nii Eestis juba tuntud, kui ka uued hübriidrukki sordid. “Hübriidrukki kasvatamisel on palju eeliseid ja selle kasvupind võiks olla Balti riikides palju suurem,” ütles hübriidrukki aretuse programmi juht Fenja Asmussen. „Hübriidrukki saagikus on liinsortidega võrreldes selgelt parem ja Eestis võiks lisaks leivaviljale kasvatamisele sobida hübriidrukis nii sisendiks loomakasvatusele kui ka mahetootjatele.“

6 pilti

Põllumehed väisasid Rapooli-Saaten Unioni keskusi. Fotod: Andres Sokk, Rapool Eesti.

Oli huvitav ja kasulik reis, tõdesid osavõtjad ja uurisid ka, et kuna järgmine kord võiks tulla.

Koostöös Rapooli-Saaten Unioniga korraldasid reisi Dotnuva Baltic ja ASAT, kohal olid ka põllumeeste ühistu Kevili esindajad.

Andres Sokk, Rapool Eesti piirkonnajuht