Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Mesinike Liidu esindajad kohtusid 2. juulil Tallinnas, et arutada mesinike ja põllumeeste ühiseid tegevusi mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks.

- Mesila
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Osapooled kinnitasid, et ühine huvi on mesilastele ja teistele tolmeldajatele parimate võimalike tingimuste loomine, kuna koostööst võidavad nii taimekasvatajad kui mesinikud.
„Põllumajanduskoda soovib töötada Eesti biomajanduse konkurentsivõime ja taastuvate loodusvarade kui rahvusliku rikkuse tõhusa ja kestliku väärindamise nimel. Põllumeeste ja mesinike tihe koostöö loob selleks vajaliku aluse,“ ütles põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
„Kiidame taimekasvatajaid ja mesinikke, sest teadaolevalt on sellel aastal suudetud hoida põhimõtet, et taimekaitse tõttu ei tohiks hukkuda ükski mesilane,“ ütles Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk. Osapooled on veendunud, et oluline roll selles on ka taimekaitsevaldkonda korraldava Põllumajandusameti pädeval ja operatiivsel tegevusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Edaspidiseks lepiti kokku üldistes koostöö põhimõtetes ning operatiivsetes infovahetuse kanalites, et ühiselt edendada ja propageerida keskkonnasõbralikku mõttelaadi nii põllumajandustootmises kui laiemalt ühiskonna erinevates tegevustes.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.