Autor: Põllumajandus.ee • 8. juuli 2019

Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli põhjalik uuring kinnitas, et põlevkivituhad on samasuguste omadustega nagu kivisöetuhad, mistõttu pole põhjust neid eraldiseisvalt ohtlikeks jäätmeteks liigitada.

„Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast tuhka tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses,“ selgitas Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe.

2018. aastal tekkis Eesti põlevkivitööstuses ligi 9 miljonit tonni tuhka, millest taaskasutati vaid 1,9% ehk 175 000 tonni. „Kuigi tuha liigitamine ohtlikuks jäätmeks ei soodustanud taaskasutuse arendamist, oleme Eesti Energias juba aastaid pühendunud tuha kui teise ringi tootmissisendi potentsiaali uurimisele ja sellele kõrvaltootele rakenduse leidmisele,“ märkis Olavi Tammemäe.

Eesti Energia katsetas koos mitmete partneritega ja tõi seejärel turule põlevkivituhast valmistatud mullaparandaja Enefix. Uuringud ja testid näitasid, et põlevkivituhal on positiivne mõju saagikusele ning see sobib hästi ka mahepõldudel kasutamiseks.

Maanteeameti, Nordeconi ning Euroopa Liidu keskkonnaalase Life-programmi toel on Eesti Energia viinud läbi pilootprojekti „Osamat“, mis kinnitas, et põlevkivilendtuhk on konkurentsivõimeline materjal ka teedeehituses.

Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas, kuna teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka.

Põlevkivituhkade uuringu tellis keskkonnaministeerium ning seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuringuga saab tutvuda SIIN.