Muld on pidevate looduslike protsesside tulem, mille tekkes osalevad nii mullas paiknevad elusorganismid kui ka taimed. Muldade viljakust võib defineerida kui mulla võimet varustada taimi ja mullas elavaid mikroorganisme eluks vajalike toiteelementide, vee ja hapnikuga.
Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi.
  • Mullaviljakuse parandamiseks on mitmeid võimalusi.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Muld on põllumajandusliku tootmise alustala, mistõttu on oluline seda kasutada teadmistepõhiselt ning pöörata tähelepanu mullaviljakuse hoidmisele ning taastootmisele.
Mullaviljakusese juures on oluline rääkida huumusesisaldusest. Mulla huumusvaru suurendamiseks on võimalik kasvatada liblikõielisi kultuure ning viljeleda vahekultuure põhikultuuride vahel. Suur biomass jätab mulda orgaanikat, mis on oluline mikroorganismide elutingimuste parandamiseks ning eeskätt vihmausside elutegevuse elavdamiseks.
Vahekultuurid parandavad mulla bioloogilisi ja füüsikalisi omadusi, vähendavad toitainete leostumist mullast ja pinnase erosiooni ning suruvad alla umbrohtumust. Ristõieliste kultuuride eritatavad glükosinolaadid avaldavad mullapatogeenidele ka fungitsiidset mõju. Kattekultuurideks sobivad kiire algarengu ja kasvuga kultuurid, näiteks valge sinep, harilik keerispea, tatar, Itaalia raihein, harilik rukis, õlirõigas, taliraps ja -rüps. Lisaks kasvatatakse ka liblikõielisi - mesikas, ida-kitsehernes, kaunviljad - mis rikastavad mulda lämmastikuga. Taimehaiguste leviku vähendamiseks on oluline ka vahekultuuride kasvatamise puhul jälgida külvikorda. Eriti tuleb seda meeles pidada ristõieliste kultuuride kasvatamisel, sest võib tekkida ristõieliste nuutri oht.
Mulla rikastamiseks kaaliumiga sobivad kõrge kaaliumisisaldusega kaaliumsulfaatväetis KALISOP, kõrge magneesiumi- ja väävlisisaldusega kaaliumväetis Patentkali ning huumushapetega rikastatud kompleksväetis Ecoplant Humi.
Magneesiumipuuduse korral võib kasutada magneesiumsulfaati Esta Kieserit ja kõrge magneesiumi- ja naatriumisisaldusega kaaliumväetist Magnesia-Kainit, mis sobib eelkõige rohumaade väetamiseks.
Fosforipuuduse korral võib kasutada kõrge fosfori sisaldusega Monterra 4-10-2.
Soovitame ka kõrge lämmastikusisaldusega väetiseid Monterra 9-1-5 ja Monterra 10-7-1. Eesti Maaülikooli Mahekeskusesse on rajatud Monterra 9-1-5 pikaajaline katse uurimaks väetise mõju erinevate kultuuride saagikusele. 2017. aastal andis Monterra 9-1-5 kasutamine põldhernel ’Pinochio’ 430 kg/ha enamsaaki ning samal alal 2018. aastal talinisul ’Skagen’ 450 kg/ha enamsaaki. Kokku laotati väetist 900 kg/ha. 2019. aastal külvati samale põllu osale kaer ning külvieelselt väetist ei laotatud. Monterra väetise järelmõju hindamine käib seni, kuni saadakse enamsaake.
Maheväetise Monterra 9-1-5 pikaajaline katse. Väetise mõju põldhernes 'Pinochio' (Monterra 9-1-5 400 kg/ha) saagikusele ja talinisu 'Skagen' (Monterra 9-1-5 500 kg/ha) saagikusele.
  • Maheväetise Monterra 9-1-5 pikaajaline katse. Väetise mõju põldhernes 'Pinochio' (Monterra 9-1-5 400 kg/ha) saagikusele ja talinisu 'Skagen' (Monterra 9-1-5 500 kg/ha) saagikusele.
  • Foto: Baltic Agro AS
Muld on põllumajandustootja peamine töövahend, mistõttu on oluline hoida see terve ning produktiivsena. Viljakas ja hästi hoitud mullastik aitab tõsta saagikust ning saagi kvaliteeti ja oluline on meeles pidada, et taimele soodne kasvukeskkond tõstab taime vastupidavust stressile ja patogeenidele.
Helina Märtmann, Kertrud Jaeski ja Annika Jõemaa
Baltic Agro põllutiim

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele