Viimastel nädalatel on mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis sagenenud sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel, hoiatab veterinaar- ja toiduamet.

- 30kilone põrsas
- Foto: Erik Prozes
Poolas on sellel aastal nakatunud juba 29, Leedus 12 ja Lätis üks seafarm. Samuti levib taud Rumeenias, kus nakatunud farmide arv on kasvanud üle viiesaja. Bulgaarias on nakatunud 22 farmi. Nendest viimases oli üle 36 000 sea, mis on tänase seisuga suurim haigusse nakatunud seakasvatuse ettevõte. 25. juulil teatati esimesest haiguspuhangust Slovakkias, teatab amet.
Kõige suurem majanduslik kahju on sel aastal seakasvatusele olnud Bulgaarias, Poolas ja Rumeenias: kus Bulgaarias on hukatud üle 82 000 sea, Poolas 27 401 siga ja Rumeenias 26 385 siga. Leedus ja Lätis on nakatunud peamiselt väikesed seafarmid.
Esimesest sigade Aafrika katku leiust Eesti seafarmis möödus 21. juulil neli aastat. Viirus levis aastatel 2015–2017 kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sel aastal on 30. juuni seisuga Eestis kokku uuritud 3046 kodusiga, kellest ühelgi pole haigust tuvastatud, andis veterinaar- ja toiduamet teada.
Metssigu on uuritud 2471 korral. Viimane viirust kandev metssiga leiti selle aasta veebruaris Läänemaalt. Jaanuaris leiti üks viirusesse nakatunud metssiga Saaremaalt ja viis Ida-Virumaalt. Maist alates on leitud ainult haiguse antikehadega metssigu, mis tähendab, et sead on pärast haiguse läbipõdemist elama jäänud. Need metssead on väliselt terved, kuid neil on olnud kokkupuude sigade Aafrika katku viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.