Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Oopkaup: Põllumees tahab kasutada lihtsaid lahendusi
2. juulil tutvustati Eesti Maaülikoolis põllumajanduse suurandmete süsteemi loomise projekti esimesi tulemusi - teostatavusuuringuid. Kui riigi poolt vaadates on seis kena, siis põllumajandustootjad arvavad, et päris nii see pole - tootjad on erinevad ja nende võimalused on erinevad. See teeb ühtse süsteemi loomise keeruliseks.
Põllumajanduse suurandmete süsteemi eesmärgiks on teha põllumajandustootjale majandusotsuste tegemisel kättesaadavaks erinevad andmekogud ja andmebaasid, võrrelda tootmisandmeid teistega ning saada vastu täiendavaid analüüse ja soovitusi. Selle käigus on esile kerkinud hulgaliselt küsimusi: millised on riigi ja millised erasektori ülesanded põllumajanduse suurandmete süsteemis, kuidas leida tasakaalupunkt avaliku sektori huvide ja põllumajandustootjate huvide vahel ja kes on põllumajandustootmise käigus tekkivate andmete omanik.
Teraviljakasvataja, põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Andres Oopkaup rääkis konverentsil sellest, millised on tootjate ootustest põllumajanduse suurandmete süsteemile. Tema sõnul pole põllumehe poolt vaadates pilt nii ilus kui paistab ja asja teeb keeruliseks see, et tootjate n-ö tase on erinev: on neid, kes kasutavad tipptehnikat ja neid, kellel seda võimalust lihtsalt ei ole. "Täna on meil kasutusel tootmistes erinevaid tehnoloogiaid ja meie võimalused erinevat tehnikat kasutada on seinast-seina. Kas meie arenguvõtmes peaks riik ka erinvatele tootjatele erinevalt lähenema, selles on küsimus," sõnas Oopkaup.
Ta tõi püstitatud küsimuse juures välja mitmed selgitavad näited, millele riik peaks kindlasti mõtlema, kui ta asub keskkonnasäästlikke lahendusi planeerima. "Näiteks saab väetist laotada kolme erineva külvikuga - koonusega, kus täpsus on olematu, või siis GPSiga varustatud külvikuga, mis on juba tunduvalt täpsem ja kui näiteks panna vedelväetis taimekaitsepritsiga maha, siis on täpsus juba 25 cm. Ehk erinevad tehnoloogiad võimaldavad erinevat lähenemist asjale. Ka taimekaitsepritside osas on meil põllumajandusfirmades seis erinev, on selliseid pritse, mis on väga vanad, aga on ka kõrgtehnoloogial töötavaid. On firmasid, eks saavad kasutada kalleid tehnoloogilisi abimehi, näiteks tooksin siin N-sensori koos Yara poolsete programmidega. Tõsi see on kallis, aga suuremal tegijal tasub see ära," tõi ta näiteid.
Oopkaup rõhutas, et töid planeerides ja tehes on tootjatel kujunenud välja oma harjumused kust ja kuidas olulist infot kogutakse ja kuidas kasutatakse. "Mõni peab Exceli tabelit, mõni kasutab turul olevaid IT-programme. Ka põlluraamatud, mida me kasutame on erinevad ja see, kuidas need viia ühtseks, on oluline teema."
Oopkaup rääkis lahti selle, millist põlluraamatut ta kasutab ja miks. "Andmekaitse selles kontekstis on ülioluline, sest oma põlluraamatusse olen ma pannud lisaks põllutöödele ka majanduslikud näitajad, nii planeeritava tulu kui ka tegeliku tulu. Kõik andmed, mis sisaldavad omahinna infot peavad olema kaitstud," ütles ettevõtja.
Kas saab üldse luua ühtset süsteemi?
Kui rääkida ühtse süsteemi loomisest, siis tekib Oopkaupi sõnul ka küsimus, kuidas kõik osapooled asjaga kaasa tulevad. Näiteks kas masinatootjad on arengute vastu? "Kui ma ostsin uue taimekaitsepritsi, siis ma ütlesin müüjale, et mul on olemas juhtpult. Mulle müüdi siis vaid prits, aga see ei ühildunud mu vana puldiga. Midagi ei jäänud üle, tuli osta uus ja kulus jälle tuhandeid eurosid. Ka andmeid ei saa vanadest seadmetest kätte. Kasutatud pulte mul ka müüa ei õnnestu. Nii ongi mul töös hetkel kolm pulti ja ilma nendeta ka läbi ei saa," tõi ta veel ühe näite, kus masinate seadmed ei ühti teise firma seadmetega, sest masinamüüjate huvi on müüa eelkõige oma lahendust.
Millele võiks ühtse süsteemi loomisel mõelda ja mis teeks põllumehe elu lihtsamaks:
"Ilmaprognoosid. Ilma võiks prognoosida konkreetsete soovitustega riigi tasandil, oluline on teada, kas sinu tööpiirkonnas hakkab sadama kahe tunni jooksul;
"Taimekaitsealased eelhoiatused. Seda nii ilma, kui tööaegade, kui toodete osas;
"Võimalus muuta põllukaartide andmeid. Näiteks erinevate takistusete - kivid, puuraugud, piirikupitsad - märkimine põllukaartidele peaks olema võimalikult kergelt täiendatav-muudetav;
"Vähem kirjatööd. Kasutusele peab võtma e-arved. Kui tehakse küsitlusi, siis võiks need olla võimalikult eeltäidetud juba eelnevalt edastatud andmete põhjal.
"Riigipoolne (baas)taristu. Tasuta põlluraamat, väetustarbe kalkulaator või RTK, mis on GPS süsteemide täpsuse aluseks;
"Süsteemsus. Kogume infot ja avaldame seda läbi kalkulaatori. Kui analüüs on rakendusele oluline, siis tellib tootja ajakohased analüüsid ise, näiteks mullaanalüüsid.
Kevili nõukogu esimees on kindel, et iga põllumees tahab oma tööd teha võimalikult lihtsalt ja seega peaks kõik süsteemid, mida töös vajatakse olema selged ja kergelt kasutatavad. "Tegelikkuses ma usun, et põllumees tahaks oma tööd teha võimalikult lihtsalt. Suur unistus oleks see, et talvel arvuti taga tehtud töö oleks lihtsalt kasutatav kevadel ja suvel põllul. Minu ootus oleks see, et traktor teab ise, et on jõudnud näiteks veekaitsevööndisse, ehk masin teab asukoha järgseid piiranguid, sest kaardid mida kasutame, on ühised ja varustatud kogu olulise teabega. Kindlasti on oluline ka see, milline on kasum, tulemuslikkus. Kui oled miinuses, ei saa rääkida ühegi ägeda rakenduse kasutamisest, selle soetamiseks ei ole lihtsalt ressursse," lausus Oopkaup.
Milline peaks siis olema süsteem? "IT-inimesed räägivad erinevatest süsteemidest, omas keerulises erialases keeles. Mina võtaks asja kokku nii, et märksõna "Suured nupud" peaks siin kõik ütlema. Kui pritsimees läheb põllule, siis on tüütu ja aeganõudev toksida sisse andmeid ja seega rakenduste loojad-arendajad peaks välja töötama mugavalt, reaalses töös, kasutatavaid lahendusi. Asjad mida saab kasutada ja millest on kasu, neid ka kasutatakse. Kui asju tegelikult vaja pole, siis neid ei kasutata," rõhutas Oopkaup ja lisas, et täna tundub, et riigil ja arendajatel on pigem soov teenida tulu põllumajandustootja tegevusest. "Enim mõjutab põllumehe käitumist see, kas rakendus-äpp tekitab lisatulu või mitte, kui on võimalik raha kokku hoida, siis seda kasutatakse. Kui mingi asi on kohustuslik, siis peab kasutama, aga siin tuleb mõelda, kas n-ö sund võib hakata arenguid pidurdama. Kas Eesti võiks olla riik, kus GPSiga pritsimine on kohustuslik? Kas me oleme selleks valmis - väiketootjast suurtootjani?"
MIS ON MIS
Põllumajanduse suurandmete süsteemi loomise on algatanud Maaeluministeerium. Projekti veab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ-ga.
Programmi eesmärk on luua põllumajanduse suurandmete elektrooniline süsteem ehk tööriist nii põllumehele, teadlasele kui ka ametnikule. Programmi esimese etapi peamiseks ülesandeks on põllumajanduse suurandmete süsteemi teostatavusuuringu tegemine.
Uuring hõlmab olukorra kirjeldust, põllumajanduse suurandmete süsteemi kontseptsiooni kirjeldust ja elektroonilise põlluraamatu standardiseeritud formaadi kirjeldust. Uuringu raames analüüsitakse ligi 40 teemakohast Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Maaülikooli andmekogu.
Oopkaupi suur ootus on see, et kui makrotasandil on meil kõik OK, siis mikrotasandil peaks riik muutuma innovatsiooni pidurist veduriks. "Me võiks olla põllumajanduse digikontekstis TOP3 riigi hulgas - see on teostatav!"
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele