Autor: Põllumajandus.ee • 12. august 2019

Teema on tänagi väga aktuaalne ja probleem Eestis süvenev, seetõttu kordame üle mõned põhitõed ja loodame, et info on taimekasvatajatele probleemiga tegelemisel abiks.

Nuuter (Plasmodiophora brassicae) on mulla elutsev limaseen, kes rakusisese endoparasiidina vajab arenemiseks ja paljunemiseks kindlasti peremeestaime. Nuutrile sobivaid peremeestaimi on teadaolevalt üle 300 erineva liigi, millest suure osa moodustavad ristõielised taimed. Lisaks ristõielistele on nuutrit leitud ka näiteks mooni, keraheina, hapuoblika, karjamaa-raiheina, aasristiku jt juurtelt. Talvitudes spooridena ehk eostena mullas, aktiveerub seen potentsiaalse peremeestaime kasvavate juurte sekreedi toimel. Kui sobivat peremeestaime ligidal kasvamas pole, võib haigustekitaja säilida mullas elujõulisena 1-8 aastat, mõningatel andmetel lausa kuni 20 aastat. Seejuures on spoorid põua, madalate temperatuuride ning antagonistlike organismide suhtes väga vastupidavad. Puhkeseisundis spooride poolestusaeg on 4 aastat, seega sobiva peremeestaime mitteleidmisel hukkub selle perioodi möödudes umbes pool puhkeseisundis spooridest.

Taimede maapealsetel osadel sarnaneb haiguspilt sageli toitainete puuduse või teiste rapsi haigustega, seetõttu tuleks uurida taimede juuri. 6-8 nädalat pärast nuutrisse nakatumist on taimede juurtele tekkinud pahataolised moodustised. Külgjuuri on vähe või puuduvad need üldse, seetõttu on toitainete omastamine ja taime veega varustamine oluliselt häiritud. Pahataolised moodustised on narmasjuurteta, nende pind esialgu sile, seejärel hakkab mõranema, mädanema ja lõpuks laguneb. Juurtel toimuvad muudatused mõjutavad ka taimede maapealset osa – taimed muutuvad kollaseks, osa ka punakas-lillakaks, närbuvad või jäävad kiduraks. Tüüpilise pildina on taimed just kuumade ilmadega närtsinud, kuid koguvad ennast öö jooksul. Kängus kasv kiirendab õitsemist ning põhjustab taimedel hädaküpsust. Tugeval nakatumisel kõtru üldse ei moodustugi ning kui tugev nakatumine toimub taimede varajases arengufaasis, võivad taimed hukkuda.

Kuna pahataolised moodustised võivad moodustuda ka juure-peitkärsaka vastsete kahjustuse tõttu, tuleks taime juur kahjustaja kindlakstegemiseks pooleks lõigata. Juure-peitkärsaka puhul on pahkades näha tegutsemas valgeid tõuke või on pahad täis nende kunagisest elutegevusest põhjustatud käike ja uuristusi. Nuutri puhul on pahk seest n-ö täidetud, tugeva nakkuse korral mädanenud ning kohati võivad pahad olla nii suured, et rapsi juur meenutab pigem kaalikat.

Optimaalne temperatuur haiguse arenguks on 18-25 °C. Arenemiseks on sobiv kõrge niiskusega muld, mille pH on alla 6,0. Väävli- ja mikroelementide puudus soodustab haigusesse nakatumist. Visuaalselt avaldub haigus põllul enamasti laikudena, kuid tugeval nakatumisel võib näha kogu põllu haigestumist. Peetakse reegliks, et oodatav saagikadu nuutriga põllul on umbes pool nakatunud taimede protsendist ehk kui 100% taimi on põllul nakatunud, võib arvestada 50%-lise saagikaoga. Mõningatel juhtudel võib esineda ka saagi täielikku hävimist. Samuti on kindlaks tehtud, et sobivates tingimustes levib nuuter kiiresti kogu põllule, ideaalsetes tingimustes nakatuks 3. aastaga kuni 100% põllust.

Nuuter levib koristusjääkide ja sõnnikuga (peab vastu looma seedekulgla läbimisele), tuule ja metsloomadega, pinnaveekogude kaudu, samuti kannavad seda jalanõudega edasi põllul viibijad. Peamine nuutri leviku viis on põllutöömasinatega, kahjuks räägitakse sellest aga vähe. Küllap on nii mõnigi probleemiga silmitsi seisnud taimekasvataja pannud tähele, et esimesed märgid nuutrist ilmnevad sageli põllu sissesõidukohtades - seal, kus nakatumine tavaliselt ka alguse saab ning kinnisõtkutud pinnas haiguse arengut soodustab.

Et masinatega võimalikult vähe nuutriga nakatunud mulda ühelt põllult teisele viia, on abiks järgnevad soovitused:

•Ärge töötage märjal põllul - masin kannab endaga kaasas 25-100 kg pinnast!

•Jätke nakatunud põllu töötlemine kõige viimaseks.

•Kuigi künd tavaolukorras enne rapsi külvi soodustab suurema saagi saamist, on nuutri puhul soovitav võimalusel mitte künda, vähemalt mitte tihedamini kui iga 2-3 aasta tagant. Künniga levib haigustekitaja kiiremini üle põllu laiali.

•Kui tellite masinateenust ja teate, et töö toimub nuutriga põllul, teavitage sellest palun teenusetegijat.

•Peale tööd puhastage masinad (võtab aega 1-2 tundi).

Väidetavalt aitab tugev harjamine masinatelt eemaldada kuni 90% nakkusohtlikkust materjalist, kui teha peale harjamist ka masinate survepesu, olete koos mullaga eemaldanud kuni 99% haigustekitajatest. Puhastada tuleks kõik mullaga kokkupuutunud masinaosad, sealhulgas traktori rehvid ja rattakoopad. Harjaga puhastamine peaks toimuma nuutrikahtlusega põllu puhvertsoonis ning pesta tuleks masinaid eemal teistest põldudest ning pinnaveekogudest, et pesuveega haigustekitajaid uutele aladele ei uhutaks.

Mida teha, kui põld on nuutriga nakatunud?

Kui põld on nuutriga nakatunud, on sellest väga raske, kui mitte võimatu täiesti lahti saada (Rootsis tehtud katsete põhjal kulub selleks keskmiselt 17. aastat). Erinevate võtetega on siiski võimalik haigustekitaja levikut peatada ning nakatumise ulatust põllul vähendada. Abiks on järgmised võtted:

•Rapsi kasvatamine korraliku drenaažiga põllul

•Lupjamine (mulla pH > 7), kõrge Ca sisaldusega väetiste kasutamine.

•Väävliga (S) ning mikroväetistega väetamine

•Rapsi hilisem külv, seda eriti märgades tingimustes

•Korralik viljavaheldus, rapsi kasvatamine mitte tihedamini kui iga 5 aasta tagant! Viljavaheldusse sobivad kultuurid on näiteks kartul, teraviljad, keerispea jt. Jälgige, et vahekultuuride segu ei sisaldaks ristõielisi liike.

•Põllu hoidmine puhtana ristõielistest umbrohtudest (Eestis levinumad on näiteks harilik müürlook, harilik hiirekõrv, võõrkapsas, harakalatv, põldsinep, põldrõigas, põld-litterhein, harilik unilook, kaarkollakas, rihu-peenlook jne).

•Nuutrikindlate rapsisortide kasvatamine, seejuures samal põllul mitte tihedamini kui iga 4. aasta tagant.

•Vältige nuutri laialikandmist masinatega.

Kõige olulisemad võtted nuutri nakkusfooni vähendamiseks juba nakatunud põllul on viljavaheldus, rapsi kasvatamine mitte tihedamini kui iga 5. aasta tagant ning ristõieliste umbrohtude tõrje, sest nagu eespool kirjeldatud, hukkuvad sobiva peremeestaime mitteleidmisel 4. aasta möödudes umbes pooled puhkeseisundis nuutri spooridest. Registreeritud taimekaitsevahendid Eestis nuutri tõrjumiseks rapsil praktiliselt puuduvad. Köögiviljanduses on lubatud kasutada küll nuutri tõrjumiseks ristõielistel kultuuridel biofungitsiidi Prestop® (sisaldab looduslikult mullas esinevat seent Gliocladium catenulatum), kuid oma hinna tõttu oleks selle kasutamine rapsil väga kulukas. Väidetavalt on küllalt häid tulemusi saadud Perlka väetise kasutamisel, viimane sisaldab mulla pH-d mõjutavat lupja ja nuutri antagonistideks olevate mullaorganismide aktiivsust tõstvat tsüaanamiidi.

Üldjuhul on nuutriga nakatunud põllul võimalik edukalt kasvatada nuutrikindlaid rapsisorte (nt SY Alister, SY Alibaba), mis annavad tavasortidega võrreldes ka võrdväärse saagi. Siiski peab arvestama, et kõik turul olevad nuutrikindlad rapsisordid on resistentsed nuutri enalevinud alatüüpide suhtes ning kui põllul esineb vähelevinud nuutri tekitaja, võivad sellesse nakatuda ka nuutrikindlad sordid.

Nuuter Eestis

Viimasel viiel aastal on Eestist mullaproove kogunud Syngenta, eesmärgiga määrata nuutri olemasolu mullas ning sedagi, kas tegemist on levinud alatüübiga (P1, P3) või mitte. Kuigi proovidega on tänaseks kinnitatud nuutri esinemine maakondades, mis on märgistatud alloleval kaardil, on teateid nuutri leiust põllul tulnud peaaegu kõikidest Eesti piikondadest, sh Saaremaalt. Seni analüüsitud proovidest on ühel korral leitud ka ebatüüpiline nuutri vorm (Lääne-Virumaal), mis tähendab, et nuutrikindla sordi kasvatamine pole sellel põllul enam lahenduseks.

Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli fütopatoloogia töörühm algatas eelmisel aastal ka nuutri projekti, mille raames kogutakse mulla- ja taimeproove (eelkõige nuutriga nakatunud rapsi juuri). Proovidest määratakse nuutri olemasolu, samuti selle kontsentratsioon molekulaarmeetodil, nuutri alatüüpe täna veel ei määrata. Projekti raames uuritakse ka erinevate biopreparaatide mõju nuutrile, 2019. aastal on katsetamisel 5. erinevat preparaati. Projekti eesmärgiks on saada info ja kaardistada nuutri levik Eestis ning uurida, millistel preparaatidel on nuutrivastane mõju. Soovi korral on Maaülikoolist võimalik nuutri määramist ka teenusena tellida.

PANE TÄHELE!

Nuutri määramiseks kogub Syngenta mullaproove igal aastal kuni oktoobri lõpuni ning täpsemat infot proovide tegemise võimaluse kohta jagab ettevõtte esindaja telefonil 51 44 011.

Kui soovite anda panuse teadustöösse ja viia nuutriproovi Eesti Maaülikooli, saate lisainfot telefonil 56 642 423 või e-mailil [email protected].

Jaanika Mirka