Võõrliikide nimekiri täieneb

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud aga ka teadlased.

Võõrliikide ühtsesse Euroopa nimekirja kandmine on oluline, kuna vabakaubanduse tõttu liiguvad kogu Euroopa Liidus kaubad sisuliselt piirideta, seega on oluline ennetada liikide siia jõudmist ühiselt. See tähendab koostööd, et piirata nende liikide müüki ja levikut looduses. „Nimekirja uuenduses on mitmeid pigem soojemat kliimat eelistavaid liike, samas näiteks Jaapani humal võib Eestis, eriti saartel, muutuda invasiivseks ja ohustada loodust,“ selgitas looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Nimekirjas on väga mitmesuguseid liike alates taimedest kuni kalade ja linnuni. Näiteks Uus-Meremaalt pärit mullas elav lameuss toitub mullas elavatest vihmaussidest. Vihmaussidel on aga oluline roll mulla viljakuse kandjana ning seetõttu tekitab selle lameussi levik olulist kahju nii loodusele kui majandusele. Praegu on see lameuss Euroopa Liidus levinud teadaolevalt vaid Iirimaal. Looduses tõrje võimalik ei ole, seega tuleb taimi importides olla ettevaatlik, et lameussid loodusesse ei satuks. Nimekirja kandmisest tulenevad piirangud aitavad loodetavasti edasist inimtegevusest tulenevat levikut ära hoida.

Võõrliikide nimekirja kantud taimede import ja kasvatamine on keelatud. Juba kodus olemas olevate nimekirja kantud loomade või kalade lemmikloomana pidamine on lubatud, kui need ei paljune ega ei pääse loodusesse. Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning samuti tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube väljastab Keskkonnaamet.