Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 16. august 2019

Metstaguse Agro põllule Kagaverre koguneti kaasaegseks siloteoks, kus põllul töötasid kõrvuti John Deere 8200 ja John Deere 8600i liikurhekseldid koos nutika HarvestLab süsteemiga. Otse Euroopa tuurilt saabunud 431 hobujõulise mootoriga varustatud John Deere 8200 töötas põllul 3 meetrise rohukoguriga. Tootejuht Marek Peensalu esitles hekseldite kasutusmugavust, lihtsat nugade vahetust, demonstreeris masina Dura Drum lõiketrumli eeliseid ja rääkis Duraline kuluosadest.

„John Deere 8600 on varustatud 625 hobujõulise mootoriga ja 4 meetrise rohukoguriga. Sellel masinal on nutikas automaat- täitmissüsteem Active Fill Control, mis aitab operaatoril automaatselt treilerit täita. Hekseldile oli paigaldatud HarvestLab niiskusandur, mis mõõdab nii kuivainet kui ka saagi koostist reaalajas ning reguleerib siis automaatselt hekslipikkust, et saavutada kõrge kvaliteediga silo. Samuti aitab HarvestLab andur täpselt pihustada silokindlustuslisandit, mis aitab kaasa rohu fermentatsiooni kvaliteedile, tagades seeläbi parema toitainete säilimise. Nutikas süsteem on välja töötatud Saksa firma Carl Zeiss poolt,“ tutvustas masinat Peensalu.

Olulise eelisena tõi tootejuht välja ka hekseldi kütusesäästlikkuse, mis on ainult 0,5 liitrit tonni kohta.

Lisaks oli põllul töötamas Saksa tootja Bergmann Carex 430 keskmise suurusega kogurkäru, mis saab tänu suurele laadimisrootorile hakkama haagise kiire ja efektiivse, ilma kadudeta täitmisega põllul. Tootejuht Janno Broberg tõi välja masina oluliste omadustena: tööriistavaba nugade vahetuse, haagise ISOBUS valmiduse, suurepärase transportimismugavuse tänu rataste valikuvõimalusele ja kiire rohumassi mahalaadimise tänu 4 ketiga varustatud koonuselisele koguri põhjale, mis annab siloveole olulise ajavõidu. Haagisele oli paigutatud 700 liitrine silokindlustuslisandi paak.

Suur huvi oli ka John Deere’i C441R kombipressi vastu, mis ühendab endas pressi ja kiletajat. Masin teeb ühe töökäiguga kaks ülesannet (nii pressib palli kui ka kiletab selle) ning seeläbi hoiab kokku nii kütust, tööjõudu kui tööaega.

37 pilti

John Deere demopäev Metstaguse Agros.

Foto: Egert Kamenik

Huvilisi jagus ka ratas- ja teleskooplaadurite juurde. Materjalikäitlusseadmete tootejuht Janno Broberg selgitas, et teleskooplaaduril KT447 on väga kõrge kliirens, mis parandab läbivust ning võimaldab traktoriga ka näiteks silo sõtkuda, eriti, kui põhja alla on paigaldatud täiskate (kate on saadaval lisavarustusena). Masinaid iseloomustab veel tõhus juhtimissüsteem, silmapaistev manööverdusvõime, madal raskuskese ja ruumikas 360° väljavaatega mugav kabiin. Krameri laaduritele saab külge haakida väga erinevat lisavarustust alates pallihaaratsitest, kopast, korvtõstuki ja söödamikserini. Kramer laadureid müüb Baltic Agro Machinery alates eelmise aasta oktoobrist ja masinad on turul väga hästi vastu võetud.

Teet Kallakmaa: täna nähtud söödakogur võiks minu maadel töötada küll

Põllutehnika demopäev toimus Metstaguse Agro põldudel. Ettevõtte juht Teet Kallakmaa oli ise samuti kohal tehnikat uudistamas.

John Deere masinatega on tal ka eelnevalt positiivne kogemus olemas. „Kui Metstaguse Agro algusaastatel hakkas endale lääne tehnikat soetama, siis alustasime just John Deere masinatega. Vahepealsed aastad, ligemale 10, oleme aga rohkem kasutanud New Hollandi tehnikat - traktoreid, kombaine, silopurusteid. Aga viimasel ajal on mul tekkinud uuesti tunne, et peaks minema algupärase juurde tagasi, ehk siis minema uuesti tagasi üle John Deeri tehnika peale,“ rääkis Kallakmaa.

Küsimuse peale, kas ettevõtjal on plaan demopäeval nähtud masinatest kohe mõni masin ära osta, vastas Kallakmaa, et hetkel sellist plaani ei ole. „Aga olen mõttele avatud ja kõik oleneb pakkumisest. Täna nähtud söödakogur võiks aasta-kahe pärast minu maadel töötada küll,“ sõnas Kallakmaa.

Tänavune aasta on Metstaguse Agrole olnud hea aasta, sööta on kogutud piisavalt ja teravilja ning rapspõllud lubavad häid saake. Teet Kallakmaa sõnul on siin aga üks „aga“ ja nii roosiline seis siiski ei ole.

„See on kahe otsaga küsimus, ehk siis esimene ots küsimusest on see, et kui vaadata eraldi seda aastat, siis võib selle aastaga igati rahule jääda. Kui oli silo koristus, siis esimese niitega saime põllult silo rohkem kui eelmine aasta kahe korraga. Ehk et, kui eelmine aasta nii-öelda lihtsalt käisime põllud kolm korda üle, siis tänavu saab korraliku silo ja saab kindlasti poole rohkem, kui möödunud aastal - võib-olla isegi veel rohkem. Ja muidu ka teravili ja raps on ilusad ning piima hind on ka hea. Aga nüüd on siin see „aga“, nimelt on meil kaelas möödunud aastast kahjum, mis tekkis loomasööda ostust. Kõik ju mäletavad, mis oli möödunud suvel põua tõttu silo ja jõusööda hind. Samas see otsus, osta sööta, tõi suurema piimakuse, aga omahind tuli kahjuks kõrgem kui piimast tagasi saime,“ kommenteeris Kallakmaa ettevõtte seisu.

Kindlasti aga on Teet Kallakmaa optimistlik ja selle sügise-talvega kaetakse kahjud ära.