Mahepõllumajanduse seaduse kavandatavad muudatused tulenevad peamiselt uuest EL mahepõllumajanduse määrusest nr 2018/848, mida hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2021. a.

- Mahekaer. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Euroopa Parlament on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007.
Määruse eesmärk on kõrvaldada Euroopa Liidu mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Lõpptulemuseks peaksid olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ning tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.
Väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL mahepõllumajanduse määruse sisuliste valikute tegemiseks jäetud kaalutlusruumi. Eesti on kohustatud EL mahepõllumajanduse määrust kohaldama alates 1. jaanuarist 2021.
OLULINE TEADA
Muudatused mahemäärustes mis on juba jõustunud sel aastal
Sel aastal jõustusid põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruste nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded” ja nr 26 „Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord” järgmised muudatused:
• Põllumajandusametile teabe esitamise tähtaeg on alates käesolevast aastast 21. mai asemel 15. juuni. Enne 15. juunit kasutusele võetud maal algab üleminekuaeg sama aasta dokumentide esitamise päeval, pärast 15. juunit kasutusele võetud maal loetakse üleminekuaja alguseks see kuupäev järgmisel aastal, mil esitatakse PMAle mahepõllumajandusega jätkamise dokumendid. Maade juurdevõtmisel tasub silmas pidada, et dokumentide esitamisega ei viivitataks, vaid et need saaksid esitatud enne külviaega, sest üleminekuaja pikkus on kaks aastat enne külvi.
• Maa üleminekuaja taotlusi saab alates käesolevast aastast esitada ajavahemikul 1. aprill kuni 31. oktoober.
• Suurendati sellise väikeettevõtte suurust, kus PMA nõusolekul võib loomi lõastada. Alates 1.01.2019 käsitatakse väikeettevõttena ettevõtet, kus peetakse kuni 50 veist, välja arvatud noorloomad.
• Alates 2020. aasta 1. jaanuarist saab mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamisega tegeleda sooviv isik esitada tunnustamise taotluse aasta ringi.
Seotud lood
Eesti põllumajandussektor on pidevas arengus ning muutlik turuolukord ja ilmastikutingimused seavad põllumeestele suuri väljakutseid. Baltic Grain Trade OÜ on usaldusväärne partner, kes aitab Eesti põllumeestel saada oma saagile õiglase tasu ning tagada mullaviljakus ja taimede tervis läbi innovaatiliste lahenduste.