Ülevaade otsetoetuste kontrollidest: kohapeal kontrolliti 1056 taotlejat, ülejäänud kontroll kaugseirega

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit.

Niidetud põld Harjumaal.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Üksnes ühtset pindalatoetust taotles 657 taotlejat, kogupindalaga 89 000 hektarit. Kuna selle toetuse taotlemise põhinõuded on seotud toetusõiguslikkuse nõuete täitmisega (nt põld peab olema vähemalt 0,3 hektari suurune) ning enamasti rohumaade hooldamisega ja maakasutusõiguse omamisega, eksitakse sagedamini ka nende nõuete täitmisel. Rohumaade nõuetekohast hooldamist kontrollides leiti, et nõudeid rikkus 25% neist toetuse taotlejaist, keda kohapeal kontrolliti (272 taotlejat 706 põllul).

Jätkuvalt on probleeme ka maakasutuse õiguslikkuse tõendamisega – näeme tihti olukordi, kus põllule taotleb toetust maaomanik ise, kuid toetuse nõudeid ta ei täida, s.t põllumajandusmaad ise ei hoolda. Selliseid rikkumisi avastati eelmisel aastal kokku 194 taotleja 440 põllul. Lisaks tuvastati rikkumisi ka sellistel juhtudel, kui põld ei vastanud toetusõiguslikkuse nõudele ehk teisisõnu oli tegu maaga, mida ei kasutatud põllumajandustegevuseks. Kui 2017. a. avastati selliseid rikkumisi 35 taotleja 92 põllu puhul, siis 2018. a tuvastati sama rikkumist poole vähem ehk vaid 46 põllul.

Kuna ühtset pindalatoetust saab taotleda vaid koos nn rohestamise toetusega, tuleb taotlejal seda toetust taotledes järgida lisaks ühtse pindalatoetuse nõuetele ka kolme erinevat rohestamise tava – püsirohumaa(de) säilitamine, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja ökoala(de) määratlemine. Rohestamise toetuse kohapealse kontrolli valimis oli 2018. a kokku 538 taotlejat ligikaudu 60 000 ha pindalaga. Ka sel puhul tuvastas PRIA peamiselt ökoalade tavade järgimisega seotud rikkumisi.

Ökoalade puhul oli peamine probleem selles, et need ei vastanud seatud nõuetele, näiteks ei olnud elemendid kehtestatud mõõtudega või paiknes põllumaal asuv või põllumajandusmaaga külgnev ökoala vales kohas. Kui ökoala ei vastanud nõuetele, ei kaasnenud sellega alati toetuse vähendamist – seda tehti vaid juhtudel, kus ökoalad jäid nõutud 5% põllumaast väiksemaks (tabelis 1 kajastuvad kõik nõuete vastu eksinud ökoalad; ka need, mille puhul toetust ei vähendatud). Üsna palju rikkumisi tuvastati rohestamise toetuse raames ka lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvatamisel veekaitsevööndis (11 taotleja 32 põllul). Samal ajal kui võrrelda 2017. ja 2018. a tulemusi, näitab tabel 1 selgelt, et peamiste nõuete vastu eksimiste arv vähenes.

Tabel 1. Kohapealses kontrollis tuvastatud rikkumiste arv ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse raames aastatel 2017–2018  Foto: Maablogi

Ühtse pindalatoetuse raames saab teatud tingimustel taotleda toetust ka kanepitaimede kasvatamiseks, kui taimede tetrahüdroakannabinooli ehk THC sisaldus ei ületa lubatud 0,2%. Võrreldes 2017. aastaga vähenes kanepi kasvatuspind 2018. a peaaegu kolm korda ning taotlejate arv omakorda ligikaudu poole võrra. Teisisõnu oli 2018. a 60 taotlejat kogupindalaga 3585 hektarit. Kuna selle toetuse raames kontrollitakse vähemalt 30% pindalast, siis langes valimisse 33 taotlejat 126 põlluga. Kokku võeti kanepist 126 proovi, millest 5 sisaldasid THC-d lubatust enam.

Administratiivsed kontrollid

Lisaks kohapealsetele kontrollidele teeb PRIA ka toetuse saajatele administratiivseid kontrolle, mis põhinevad peamiselt registripõhistel ristkontrollidel. Selle käigus selgitatakse välja ka samale maale toetuse topelt taotlejate arv. Kuna administratiivse kontrolli raames saab taotlejale saata n-ö eelkontrolliteatise, tähendab see taotleja jaoks võimalust vead tähtajaks parandada, ilma et ta toetust vähendataks. Näiteks, kui enne eelkontrolliteatise saatmist avastati kokku 391 toetuse topelt taotlemise juhtu, siis pärast teatise saatmist vähenes selliste juhtude hulk u 59% ehk 233 taotleja võrra.

Rohestamise nõuete administratiivses kontrollis tuvastas PRIA eelmisel aastal rikkumisi 147 juhul põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava raames lävendite järgmise osas, millest 125 juhul on taotleja rikkunud nõuet, kus peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata üle 75% põllumaast ning kaks peamist kultuuri ei tohi hõlmata üle 95% põllumaast – selle nõude rikkujaid leiti 22 juhul. Võrreldes 2017. aastaga on eespool nimetatud nõuete rikkumiste arv kahanenud u 13%. Ka ökoalade puhul oli administratiivselt tuvastatud rikkumisi 23% võrra vähem (67 juhtu) kui 2017. a. Kuna Eestil on probleeme riigi tasemel püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmisega, tuvastati üsna olulisel määral, s.o 303 korral sellekohast rikkumist. Kuna 2017. a tuli rakendada püsirohumaa tagasi rajamise kohustust, ei olnud ka 2018. a seda nõuet täitnud endiselt 246 taotlejat. 325 juhul rakendusid ka täiendavad rohestamise halduskaristused, kui toetuse nõuete rikkumise alune pindala ja kindlaks tehtud ühtse pindalatoetuse alune pindala erinesid enam kui 2 ha või 3%.

Kaugseirekontrollid

Nagu eespool mainitud, kontrollitakse otsetoetuste, sh ka osa maaelu arengu kava meetmete nõuete täitmist kaugseire teel, mida peamiselt kasutatakse pindala mõõtmiseks. 2018. a seisuga kontrolliti kaugseire teel 577 ühtse pindalatoetuse taotlust. Kokku mõõdeti kaugseire teel nt 352 ökoala ligikaudu 30 hektaril, millest enamik olid kraavid ja põllusaared. Tabelist 2 on üldises plaanis näha, kuidas kaugseire teel tehtavate kontrollide osatähtsus on aastatega üsna jõudsalt kasvanud. Tärniga tähistatud aastad näitavad, et üks taotlus võis alates 2015. a kuuluda mitmesse valimisse. Sisuliselt on 15 aastaga kaugseire teel tehtavate kontrollide maht kasvanud kümnekordselt, kontrollitavate taotluste arv 14-kordselt ning kaugseirega kontrollitavate toetuste alune pindala 30-kordselt. Sama ulatuslikult on kasvanud ka kontrollitava taotluse keskmine pindala, mis viimase 10 aastaga on tõusnud 47 hektarilt 116 hektarile. Pindalalt kõige suurem taotlus, mis jäi kaugseire kontrolli, oli 3895 hektari suurune, kuid üle 1000 hektari suurusi taotlusi oli valimis kokku 11.

Tabel 2. Valimite andmed kogu Eesti kohta perioodil 2005–2018  Foto: Maablogi

PRIA on juba mitu aastat kasutanud mehitamata õhusõiduki ehk drooni abi, et vaadelda läbipääsmatuid kohti ja lihtsustada sel viisil kohapealset kontrolli. Nt mullu oli vaja drooni abil kontrollida kohapealset olukorda seitsme taotleja 56 põllul, mis olid liigniiskusest tingituna muutunud raskesti ligipääsetavaks; selle käigus avastati rikkumised seitsmel põllul.

Noore põllumajandustootja toetuse puhul avastati 159 juhtu, mil ettevõtte juhatuse kõik liikmed ei vastanud nõudele, s.t ei alustanud esimest korda põllumajandusega tegelemist. Väikepõllumajandustootja toetusega liitus 2015. a 2032 tootjat, kellest 2018. a taotles toetust vaid 1415; 18 taotlejat loobus skeemis osalemast.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse kontrolli valimis oli 20 taotlejat, kelle peamine rikkumine seisnes selles, et kasvatati kultuure, millele toetust ei antud. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ning ammlehma- ja utekasvatamise üleminekutoetuse puhul kontrolliti 2018. aastal kohapeal kokku 217 taotlust (vastavalt 61, 60 ja 96 taotlust). Suurim rikkumiste arv loomatoetuste puhul oli seotud looma puudumisega karjast (76 taotleja 1023 looma). Samuti esines puudusi kõrvamärkidega ja karja liikumistest teavitamise nõude täitmisel. Üksikutel puhkudel oli puudu karjaregister või olid registrikanded puudulikud. Ühel juhul tuvastati, et looma tõug ei vastanud toetuse saamise tingimusele.

SATIKAS

Lisaks kasutab PRIA ühe kontrollmeetodina masinõppe põhimõttel töötavat programmi SATIKAS, kus aluseks on Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliitpildid. Tegemist on programmiga, mis ise kogub, töötleb ja arvutab andmeid. Tänu sellele suudab PRIA tuvastada, kas ühtse pindalatoetuse taotleja oma põlde niidab; see on ka üks toetuse saamise nõue. SATIKAS kogub ja jälgib andmeid ligikaudu 440 000 hektari, s.o 100 000 niidetava põllu kohta. Seeläbi on võimalik kindlaks teha, kas põld on tähtajaks hooldatud või hooldamata. Juhul kui PRIA näeb, et taotleja põld on niitmata, kuid niitmise tähtaeg läheneb, annab PRIA taotlejale sellest teada, andes seeläbi talle võimaluse nõue tähtaegselt täita ning sanktsioneerimist vältida. 2018. a kontrolliti SATIKASe abil niitmist ligikaudu 61 500 rohumaal ning tuvastati, et 51 taotlejat olid jätnud niitmata kokku 77 põldu (330 hektarit); nende taotlejate toetust vähendati kokku hinnanguliselt 70 000 euro võrra.

Nõuetele vastavuse süsteem

Nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kontrolliti 2018. a kohapeal 582 valimisse sattunud taotlejat. Kui otsetoetuste puhul kontrollitakse vähemalt 5% taotlejaist, siis nõuetele vastavuse süsteemi raames kontrollitakse vähemalt 1%. Suurema osa kontrollidest (181) moodustasid Keskkonnainspektsiooni kontrollid, kõige väiksema osa kontrollidest (151) tegi PRIA. Administratiivselt kontrolliti loomadega toimunud sündmustest teavitamise puhul 282 taotlejat, kellest ligi kolmandikul avastati rikkumisi. Märgistamise nõuet kontrolliti veiste puhul 195 taotleja juures, leides 15 rikkumist, ning lammaste ja kitsede puhul 108 juhul, leides üheksa rikkumist.

Veterinaar- ja Toiduamet andis ka kaks varajast hoiatust juhtudel, mil esines väiksemaid puudujääke loomade ravimiarvestuse pidamisel. Need puudused kõrvaldati tähtaegselt, mistõttu karistust ei järgnenud. Kuna nõuetele vastavuse süsteemi raames vähendatakse avastatud rikkumiste puhul toetusi erineval määral, siis 2018. a vähendati viiel taotlejal toetust 15%, kolmel taotlejal 20% ning ühel taotlejal 50%, kuna ta rikkus nõuet korduvalt. Täielikult, s.o 100% jäeti toetusest ilma viis taotlejat, kellest kolm takistasid kontrollide tegemist, üks rikkus loomade heaolu nõudeid ning ühel juhul oli tegemist korduva rikkumisega aastast 2011. a.

Nõuetele vastavuse süsteemi kontrollide tulemustele laekus seitse vaiet, millest kaks oli seotud maastikuelementide säilitamisega, kaks taimekaitsevahendi väärkasutusega, üks loomade heaolu nõuete rikkumisega, üks väetistega antava lämmastiku vale kogusega ning üks puudutas kontrolli takistamise tõttu toetusest ilma jäämist. Kuna nõuetele vastavuse süsteemi nõuete kontrolle teevad erinevad asutused, on tabelis 3 iga asutuse kohta välja toodud kaks enim tuvastatud rikkumist.

Tabel 3. Peamised nõuetele vastavuse süsteemi nõuete rikkumised kontrolliasutuseti 2018  Foto: Maablogi

Veronika Vallner-Kranich, Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931