Tervikkoristatud teravilja on meil sileeritud vähe. Jõgeva katsekeskuses tehtud katse talitritikalet ’Ruja’ sileerida, võtavad kokku Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Reine Koppel ja Uno Tamm.
Talitritikale 'Ruja' seemnepõld.
  • Talitritikale 'Ruja' seemnepõld.
  • Foto: ETKI
Talitritikale 'Ruja' on Eesti ja Läti koostöösort. Lätipoolne aretaja on Priekuli Sordiaretuse Instituut, eestipoolne Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI).
'Ruja' on väga hea saagipotentsiaaliga ja suhteliselt suure proteiinisisaldusega, kuid hilise valmimisajaga. Nii Jõgeval kui erinevate viljakasvatajate juures tehtud talinisu-talitritikale katsetes on 'Ruja' paistnud silma väga hea talvitumisega.
Tritikale on nisu ja rukki hübriid. Seda kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana. Eriti populaarne on tritikale Poolas. Eesti statistikaameti andmebaaside põhjal nähtub, et tritikalet hakati Eestis rohkem kasvatama alates 2001. aastast ja kasvupind on püsinud suhteliselt stabiilne - vahemikus 2,5-8 tuhat hektarit.
Läti poolne aretaja on öelnud, et 'Ruja' sobib ka siloks. Siloks sobivuse on enda jaoks avastanud ka JK Otsa Talu Virumaal, kes kasvatab juba mitmeid aastaid 'Rujat' kui silokultuuri ning on sellega ülimalt rahul. Ettevõtte agronoom rääkis, et tervikkoristatud tritikale silo kasutatakse veiste söödaks. Nad koristavad talitritikale piimküpsuse faasis, tänavu toimus koristus 2. juunil. Silona kasutades on tähtis pea suurus ja pikkus. Selle omaduse poolest on 'Ruja' väga sobiv sort, sest tal on väga võimas pea.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele