Autor: Põllumajandus.ee • 23. august 2019

Kas talitritikale sobib silokultuuriks?

Tervikkoristatud teravilja on meil sileeritud vähe. Jõgeva katsekeskuses tehtud katse talitritikalet ’Ruja’ sileerida, võtavad kokku Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Reine Koppel ja Uno Tamm.
Talitritikale 'Ruja' seemnepõld.
Foto: ETKI

Talitritikale 'Ruja' on Eesti ja Läti koostöösort. Lätipoolne aretaja on Priekuli Sordiaretuse Instituut, eestipoolne Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI).

'Ruja' on väga hea saagipotentsiaaliga ja suhteliselt suure proteiinisisaldusega, kuid hilise valmimisajaga. Nii Jõgeval kui erinevate viljakasvatajate juures tehtud talinisu-talitritikale katsetes on 'Ruja' paistnud silma väga hea talvitumisega.

Tritikale on nisu ja rukki hübriid. Seda kasvatatakse põhiliselt söödateraviljana. Eriti populaarne on tritikale Poolas. Eesti statistikaameti andmebaaside põhjal nähtub, et tritikalet hakati Eestis rohkem kasvatama alates 2001. aastast ja kasvupind on püsinud suhteliselt stabiilne - vahemikus 2,5-8 tuhat hektarit.

Läti poolne aretaja on öelnud, et 'Ruja' sobib ka siloks. Siloks sobivuse on enda jaoks avastanud ka JK Otsa Talu Virumaal, kes kasvatab juba mitmeid aastaid 'Rujat' kui silokultuuri ning on sellega ülimalt rahul. Ettevõtte agronoom rääkis, et tervikkoristatud tritikale silo kasutatakse veiste söödaks. Nad koristavad talitritikale piimküpsuse faasis, tänavu toimus koristus 2. juunil. Silona kasutades on tähtis pea suurus ja pikkus. Selle omaduse poolest on 'Ruja' väga sobiv sort, sest tal on väga võimas pea.

2017. aastal tehti ETKI-s tervikkoristatud 'Ruja' toiteväärtuse analüüsid. Proovid võeti alates 12. juunist (kõrsumine) kuni 3. juulini (õitsemine) igal nädalal korra (tabel 1).

Tabel 1. Talitritikale 'Ruja' toiteväärtuse analüüsi tulemused 2017. aastal Sakus.

Talitritikale 'Ruja' toiteväärtuse analüüsi tulemused 2017. aastal Sakus
Foto: ETKI

Selleks, et saada kõrge toiteväärtusega silo, peaks teravilja haljasmassi koristama enne loomist (talitritikale loomine toimub tavaliselt enne kui talinisul kuid küpsuseni jõudmine võtab kauem aega). Kuid kui me koristame terade moodustumise faasis, terade täitumise faasis, siis saame suurema saagi. On vaja leida optimaalne aeg koristuseks, et saada parema toiteväärtusega ja ka võimalikult suur saak. Praktikas on levinud teravilja tervikkoristus piimküpsuse faasis.

Talitritikale 'Ruja'.
Foto: ETKI

Tulemused näitavad, et tritikale 'Ruja' haljasmassi kogus oli noorelt taimikult (kõrsumise faasis) 12. juunil veel väike. Kiudaineid oli vähe (NDF piirmäär 55%, ADF 32%). Proteiini oli piisavalt (soovitav 15%) ja toiteväärtus hea (soovitav üle 9,5 MJ). Ilmastikutingimused olid 2017. aastal vegetatiivseks kasvuks väga head (niiskust piisavalt).

19. juunil võetud proov näitas, et haljasmassi koristamise optimaalne aeg saab kohe läbi. Nädal hiljem võetud proov (26.06.) kinnitas, et toiteväärtuse näitajad olid vähenenud, sööt oli rahuldava väärtusega. 3. 07 võetud proovide analüüs näitas samuti, et õitsemise faasis oli talitritikale haljasmassi kiudainete sisaldus suurenenud ja proteiinisisaldus vähenenud. Toiteväärtus oli teravilja põhuga võrreldes siiski oluliselt parem.

Tervikkoristatud teravilja on meil sileeritud vähe. Euroopa ja Skandinaaviamaade farmeritel on pikaajalised kogemused tervikkoristatud teravilja sileerimisel ja piimakarjale söötmisel. Baltic Agro soovitab Rootsi Põllumajandusülikoolis valminud ja kaitstud doktoritöö nelja katseaasta tulemuste alusel julgelt tervikkoristatud taliteraviljade sileerimist (www.baltiagro.ee). Võrreldes rukkiga oli tritikale proteiini ja vees lahustuvate süsivesikute sisaldus suurem ning kuivaine seeduvus parem (Wallsten, 2008). PMK laboris on sellel aastal tehtud talirukki silo üksikud analüüsid, mis näitasid sööda head kvaliteeti.

Talitritikalet külvatakse samal ajal kui talinisu. Külvisenormiks võib kasutada 350 idanevat tera ruutmeetrile. Huvi korral saab 'Ruja' seemet ETKI-st.

Reine Koppel, Uno Tamm, ETKI teadurid

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960