Autor: Kaarel Kallion, agronoom-nõustaja, Scandagra Eesti AS • 28. august 2019

Uued talinisu sordid `Effekt` ja `RGT Reform` on andnud suurepärased saagitulemused

2019. aasta talinisu sortide ja leheväetamise tootmiskatsed OÜ Estonia põldudelt on koristatud ning saagi- ja kvaliteediandmed teada.
RGT Reform Lange-Vahe põldudel, 2019
Foto: Scandagra

Talinisu külviaeg on kohe-kohe saabumas ja viimane aeg teha sordivalikud ning planeerida sügisene leheväetamine. Katses oli 6 talinisu sorti, millest 2 sorti, `Effekt` ja `RGT Reform`, olid täiesti uued ning tulevad esmakordselt turule 2019 sügishooajal. Vanematest sortidest olid katses `Ramiro` ja `Edvins`. Nende puhul on tegemist varajaste sortidega, ja seetõttu me neid võrdlusesse keskvalmivate ja hiliste sortidega ei võtnud, kuna varajaste sortide saagipotentsiaal on väiksem ja kvaliteet kõrgem.

Katsesordid külvati 11. septembril ja lämmastikufooniks koos külviaegse NPK-ga oli kokku 178 kg/ N- hektarile, millest kevadel anti 160 kg N/ha-le.

Kõige kõrgema saagi andis oodatult hiline sort `Creator`, mille saagiks jäi 9,8 t/ha, kvaliteedi poolest andis antud sort 3. klassi toidunisu kvaliteedi, mis on selle sordi puhul väga hea näitaja. Tegemist on hilise ja suure saagipotentsiaaliga sordiga ning tihti jääb kõrge saagikusega sortidel proteiini näitaja madalaks. Põhjukseks on, et enamus lämmastikust taimes kulub saagikuse moodustamiseks ning kvaliteediks jääb lämmastikku väheks, mistõttu vajavad hilised talinisu sordid ka suuremat lämmastikufooni, et proteiini tase oleks kõrgem. Koristusajalt on sort hiline, katses toimus “Creatori” koristus teistest sortidest 1,5 nädalat hiljem.

Samuti iseloomustab antud sorti tugev võrsumisvõime kevadel ja haiguskindluse poolest on sort vastupidav nisu helelaikuse suhtes. Soodsal kevadel on `Creatori` sort võimeline hästi võrsuma, siis lämmastikufoon tuleb valida põllule otsa vaadates: kui on näha, et võrsumine on hea ja võrseid rohkem, siis tõsta ka lämmastikutaset, et kõikides võrsetes olevad terad saaksid piisavalt toitaineid ja saavutaksid sellega kõrgema kvaliteedi ning saagi.

Teiseks kõrgema saagipotsentsiaaliga sordiks oli `KWS Emil`, mis on tuntud lühikese kõrre ja suurte terade poolest pähikus. Sort andis sellel aastal saagiks 8,9 t/ha. `KWS Emil` on kasvuajalt kesk-valmiv sort, lühikese kõrre ja mitte väga tugeva võrsumisega, samas väga hea talvekindlusega. Selle sordi kõrge saagikuse tagab suurem tera ja pikem ning kompaktsem pea. Antud sort sobib minineeritud harimisse, kuna põhku tuleb vähe võrreldes teiste talinisu sortidega.

Uued sordid astuvad tugevalt vanematele sortidele kandadele

Uutest sortidest kasvasid põllul sordid `RGT Reform` ja `Effekt`, mis on valmimisajalt kesk-valmivad kuni hilised sordid. Põllupilt näitas, et `RGT Reform` oli sellel aastal 5-7 päeva varajasem, kui `Effekt`. Saaki andis `RGT Reform` 9,4 t/ha ja „Effekt“ 9,1 t/ha. Põldu hinnates ja koristusniiskusi vaadates, võinuks `Effekt-i` koristus antud põllul olla kuni nädal hiljem, kuna koristusniiskus sordil oli 25% ja esines vähesel määral rohelisi teri. Näitajate poolest andsid mõlemad sordid 2. klassi toidunisu kvaliteedi. Toidunisuks on aretatud sort „RGT Reform“ ja heal kasvuaastal ning piisava väetusfooniga annab ka talinisu `Effekt` toiduvilja kvaliteedi.

Effekt, Paali seemnekeskus
Foto: Scandagra
Proteiin %
Mahukaal kg/hl
Kleepvalk %
Langemisarv sek
Saak t/ha
KWS Emil13,578,931,53358,9
RGT Reform 13,176,926,83669,4
Effekt 13,776,828,63639,1
Creator13,176,925,22529,8

RGT Reform

• Aretatud A-klassi toidunisuks

• Kesk-valmiv kuni hiline

• Kõrge ja stabiilne saagikusega, kõrge langemisarvuga

• Sobilik erinevatele muldadele

• Väga hea talvekindlusega

• Sobilik varajasteks kui ka hilisteks külvideks

• Tugev vastupanu fusarioosile ning hea vastupidavus helelaiksusele ja roostetele

• Sobilik mahekasvatusse

Aretaja: RGT Seeds

Sort on üsna laia külviaknaga, sobilik nii varajasteks kui ka hilisteks külvideks - kiire algareng, optimaalne külviaken oleks antud sordile septembri II dekaad. Haiguste suhtes on tugev vastupanuvõime just fusarioosidele, mis annab toiduvilja kvaliteeti püüdes eelise ja kindluse.

EFFEKT

• Kesk-valmiv kuni hiline

• Väga hea talvekindlusega

• Suurepärane võrsuja (väiksem külvinorm)

• Tugeva ning lühikese kõrrega

• Suure saagipotentsiaaliga

• Suur 1000 seemne mass

• Stabiilne sort põuastes tingimustes ja hea haiguskindlusega

Aretaja: Lantmännen (Rootsi)

Effekti iseloomustab väga tugev võrsumisvõime: 2019.a. hooajal oli seemnepõllul kohati kuni 20 võrset. Sort on lühikese kõrrega ja sellega kaasnevalt ka lamandumiskindlam, sobilik minimeeritud harimisega külvikordadesse. Kasvuajalt pigem hilisemapoolne, kuid olenevalt ilmastikuoludest võib koristus kanduda keskvalmiva poolseks.

Sügisene leheväetamine tõstis võrsete arvu ja saagikust

Sügisel anti talinisu põllule mangaani koos aminohapetega, kuna taimik ei lähe puhkeasendisse, sest maapind ei külmu juurestiku ulatuses läbi. Mangaan on element, mis tõstab juurtes suhkrute sisaldust ja tänu sellele suureneb talvekindlus ja taimel on n.ö oma „sahvrist“ toitained võtta. Aminohapped parandavad ebasoodsates tingimustes (liigne niiskus, kohatised öökülmad, lumi jne) toitainete omastamist ja kogumist juurtesse.

Katsele sai antud 8. oktoobril 1,5 l/ha Profi Mangaan-nitraati (350 g/ha mangaani) ja 0,5 l/ha Amino Plus 300. Taimik oli selleks hetkeks 3. lehes. Leheväetisi saanud katseosal algas kevadel kasv 4-5 päeva varem. See tagas taimiku varasema võrsumise ning kevadine põuaperiood ei pärssinud nii tugevalt võrsumist kui väetamata alal. Kokkuvõtvalt saame kinnitada, et leheväetist saanud osal oli keskmiselt 1,5-2 võrset rohkem, kui sellel osal mida sügisel ei väetatud.

Tulemuseks oli väetatud osa suurem saak 459 kg/ha, võrrelduna osaga, mis ei saanud leheväetist. Kvaliteedilt andsid mõlemad osad 2. klassi toiduvilja. Rahalise poole pealt tõstis antud pritsimine tulukust 60 eurot hektari kohta.

Scandagra pakutavate seemnetega saab tutvuda siin.

Loo autor: Kaarel Kallion, agronoom-nõustaja, Scandagra Eesti AS

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960