Autorid: Mait Kraun, Põllumajandus.ee • 13. september 2019

Nisuhinnad taastusid eelmise nädala madalpunktist – turgu toetasid ilmastikuga seotud riskid ning tõus oli ka tehnilist laadi, sest langus oli kestnud juba pikka aega. Ka maisifutuurid taastusid.

Turuosaliste sõnul müüvad Balti riikide tootjad oma nisu börsihindadest 2,5 euro võrra madalamalt, mis muudab riigid eksporditurgudel konkurentsivõimelisemaks. Saudi Araabia ostis nädala alguses 780 000 tonni nisu ning väidetavalt tuli osa sellest ka Baltikumist.

Rapsiseemnete külvipindala võib Euroopas taastuma hakata, mis võib hinnatõusu peatada. Toodang peaks 13 aasta madalaimalt tasemelt taastuma.

Nafta hinnad langesid, sest globaalne majandus jahtub ning arvatakse, et OPECi praegustest tootmiskärbetest naftahindade tõusuks ei piisa.

Nisufutuurid hakkasid taastuma

Euroopa nisufutuurid tõusid sellel nädalal viimase kahe nädala kõrgeima tasemeni, millele aitas kaasa Chicago nisu kallinemine ja globaalsed ilmastikuga seotud riskid. Võib öelda, et hinnatõus oli osalt ka tehnilist laadi – odavnemine oli kestnud väga kaua ning futuurid olid ülemüüdud.

“Lõunapoolkera ilmastik saab olema kuiv, ka põhjapoolkeral pole olukord ideaalne,” ütles üks futuuridega kaupleja Reutersile. “Lisaks sellele on ka maisi hind tõusmas. Need faktorid on tekitanud olukorra, kus paljud kauplejad loobuvad langusele panustavatest positsioonidest.”

Detsembrikuu toidunisu futuur kallines nädalaga kokku 1,9 protsenti, 170,25 euroni tonnist. Veel eelmisel nädalal kauples futuur 165,75 euro tasemel, mis on rekordiliselt madal tase.

Balti riigid müüvad nisu odavamalt

Saudi Araabia huvi nisuimpordi vastu on praegu suur. Esmaspäeval osteti 780 000 tonni nisu, väidetavalt tuli suur osa sellest ka Balti riikidest. Poola olukorra on see raskemaks teinud. “Konkurents Musta mere piirkonnast ja Baltikumist muudab meie jaoks nisu müümise raskeks,” ütles üks Poola kaupleja. “Balti riigid müüvad oma nisu Pariisi börsihindadest 2,5 eurot odavamalt.”

Tõsi, turg on aga jätkuvalt surve all, sest tänavune toodang saab olema suur ning konkurents eksporditurgudel on tihe. Sellegi poolest on selle nädala hinnaliikumine märk sellest, et madalpunkt võib olla selja taga.

Rapsiseemnete külvipindala võib taastuda

Eksperdid prognoosivad, et Euroopa Liidu tootjad võivad rapsiseemnete külvamist pärast selle suve tagasihoidlikku toodangut suurendama hakata.

2018. aasta suvine põud piiras rapsiseemnete külvi ning ELi tootmine langes 13 aasta madalaima tasemeni. Rapsiseemned on Euroopas peamine tooraine, millest toodetakse taimeõli ja biodiislit.

“Me võime tänavu näha taastumist, sest Saksamaal ja Prantsusmaal on oodata külvipindala laienemist,” ütles üks analüütik Reutersile. “Samas võivad väiksemad tootjad külvi piirata, seega üleüldine trend pole veel selge.”

Prognoositakse, et Prantsusmaa külvipindala järgmise aasta saagiks tõuseb 1,2-1,3 miljoni hektarini, tänavu oli see 1,1 miljonit. Tänavu oli kasvupindala mulluse põua tõttu 30 protsenti väiksem kui 2018. aastal.

Põllumeestele tekitavad probleeme ka neonikotinoididega seotud piirangud, mille tõttu on kahjurid laiemalt levima hakanud. See on samuti üks põhjus, miks rapsiseemneid külvata ei taheta.

Küllaltki tagasihoidlik külvipindala ja saak on tänavu rapsiseemnete hinnad tõusma pannud. Nädalaga odavnes rapsiseemnete hind 0,3 protsenti, 382,5 euroni tonnist. Kuue kuuga on hind tõusnud aga 7 protsenti.

Sarnaselt nisule näitas sellel nädalal taastumismärke ka mais – novembrikuu futuuri hind tõusis kokku 1 protsendi võrra, 163,25 euroni tonnist.

Piimaturg püsib Euroopas jätkuvalt heal tasemel. EEXi kooritud piima pulbri indeks tõusis nädalaga 1,5 protsenti, 2163 euroni tonnist. Tõsi, erandiks on või, mille hind jätkab langust. Praeguseks maksab tonn 3535 eurot.

Kakao tonnihind tõusis 1,6 protsenti, 2244 dollarini. Valge suhkru hind tõusis Londoni börsil aga 5,2 protsenti, 320 dollarini tonnist.

Nafta odavneb, kütusehinnad langevad

Naftahinnad olid see nädal aga languses, sest investorid muretsevad jätkuvalt globaalse majanduse aeglustumise pärast. Naftat ei pannud kallinema ka USA-Hiina kaubanduskõneluste arengud.

OPEC ja Rahvusvaheline Energiaagentuur avaldasid sellel nädalal raportid, kus toodi välja, et järgmine aasta on naftaturg ülejäägis.

“Selleks, et hinnalangust ja massilist varude kasvu vältida, peaks OPEC ja teised riigid oma tootmist vabatahtlikult veelgi vähendama,” ütles Commerzbanki analüütik Eugen Weinberg.

Brenti toornafta odavnes nädalaga 2,5 protsenti ja WTI kaotas 4,1 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 59,9 ja 54,7 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 1,9 protsenti, 582 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,2 protsenti, 575,5 dollarini. Kerge kütteõli kaotas 1,5 protsenti ja tonn maksab 568,5 dollarit.