Järgmisel nädalal, 25. septembril, toimub Äripäeva suurim majanduskonverents Äriplaan 2020. Äriplaani konverents on juba 21 aastat toonud suurele lavale mõjuvõimsaid omanikke, keda iga päev televiisoris ja ajalehes kõnelemas ei näe. Ühe esinejana astub lavale ka eAgronomi looja, noor ettevõtja Robin Saluoks.
- Robin Saluoks: Tuleval kevadel tahame kaasata 10 miljonit eurot! Foto: eAgronom
24aastane maailma põllumajanduses revolutsiooni korraldav Tartu noormees pärjati 2018. aastal aasta noore ettevõtja tiitliga. Saluoksa idee on digitaliseerida põllumajandust ja nõnda, kolm aastat pärast ettevõtte loomist tegutsetakse juba pea kümnes riigis.
eAgronomi teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et suurele osale põllumeestest on eAgronom esimene samm n-ö vihikupõhisest juhtimisest ettevõtte digitaalse juhtimise juurde. Robin Saluoksa lugu avab, kuidas luua tõelist väärtust sektoris, kus esmapilgul võib paista, et mingisugust innovatsiooni rakendada pole võimalik.
Lisainfot konverentsi „Äriplaan 2020“ kohta leiad
SIIT.Täna
Äripäeva raadio hommikuprogrammis uurisime Robin Saluoksalt, kuidas ta oma järgmist aastat näeb. „Kõige suurem fookus on ikkagi tuua klientideni uusi tooteid ja teenuseid. Tahame põllumeesteni tuua internetita kasutatava mobiiliäpi, mis võimaldab sisestada ja planeerida põllutöid, pidada tööajaarvestust jne. Augustis tulime välja ka agronoomilise nõustamisega, mis on kõige laiamahulisem terves Baltikumis. Meie eesmärk on asi digitaliseerida ehk tekib n-ö tehisintellektiga agronoomilise nõustamise võimekus,“ rääkis Saluoks.
Idufirma või tavaline firma? Saluoksa sõnul saab neid klassifitseerida idufirmaks. „Niikaua, kuni sul on vaja kasvamiseks kaasata väliskapitali, nii kaua sa ikkagi oled idufirma. Minu enda fookus meie ettevõtte juures ongi ju tegelikult raha kaasamine ja õigete, tarkade inimeste, põllumajandusse toomine, näiteks IT-valdkonnast,“ märkis noor ettevõtja.
Ambitsioonikad plaanid. eAgronom plaanib järgmisel kevadel kaasata firma tegevusse 10 miljonit eurot. Nii võib peale sellise summa kaasamist nende ettevõtte väärtuseks saada 35 kuni 50 miljonit eurot.
Uutest turgudest rääkides rõhutas Saluoks, et silmapiiril on Rumeenia. „Kõige suurem turg on meil hetkel Poola, aga seal on meil väga tugev tiim, ehk siis minu enda fookust sinna enam nii palju ei peagi minema. Ja uutest turgudest kõige huvitavam on Rumeenia, mis on ka üks Euroopa Liidu suuremaid teraviljakasvatuse riike. Ja Rumeenia turg on meie jaoks kiiresti kasvav,“ ütles Saluoks. Ta täiendas, et neil on testkliente ka Kanadas.
Tänavusi teraviljasaake pidas Robin Saluoks heaks, samas tema väitel suur saagikus Eestis, vilja hinda maailmaturul ei mõjuta. "Mingid mõjud saavad olla vast mahevilja osas, kus suurt börsi ei ole."
Saluoks soovitas põllumeestel, kel võimalik oodata vilja müügiga, et saada paremat hinda. Ja muidugi soovitas ta panustada oma põldude mulla kvaliteedi parandamisesse, et mitte kannatada kas põua või liigniiskuse käes ehk keerulistes oludes, keerulistel aastatel. „Põllumehed kelle maadel huumusesisaldus oli suur ja maaharimine huumuse kasvu toetas, need elasid põua ja liigniiskuse palju kergemini üle,“ ütles ta möödunud kolme hooaega kommenteerides. Ka rõhutas ta, et tegelikult ei ole tähtis saada suurt saaki, vaid eesmärk peaks olema võimalikult väike omahind, et teenida kasumit.
Eesti põllumajandus on kindlasti üks digitaliseeritumaid maailmas. Samas on ruumi veel areneda. „Ka meie firma järgmise aasta plaanid on ambitsioonikad - toome järgmise aastaga turule nii paljud uut tehnoloogiat, mida me pole viimase kolme aastaga kokku suutnud turule tuua. Ma arvan, et nii nagu meile, saab ka põllumeestele olema väga põnev aeg, sest suured muutused just tehnoloogia vallas on ägedad, see on nagu põllumajandusrevolutsioon ja selle eesmärgiks on tulus majandamine,“ lausus Saluoks.
Kuula tänast raadiosaadet
SIIT.Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele