Autor: Põllumajandus.ee • 24. september 2019

Kruuse sõnul saatis siseminister Mart Helme 13.septembril 2019 kooskõlastusele määrused, mille eesmärk on sisserände piirarvu jagamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise alusel. Helme sõnul on taotlused jaotatud viie suurima tööjõupuudusega valdkonna vahel – tervishoid, haridus, info ja side, töötlev tööstus, veondus ja laondus. Kruuse soovib teada, miks selles nimekirjas ei ole põllumajandust.

Kruuse sõnul valitseb põllumajanduses juba aastaid terav tööjõupuudus ning viimastel aastatel on välistöötajaid kõige enam palgatud just ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses.

Seetõttu küsib Kruuse Järvikult, kas põllumajandussektoris eksisteerib tööjõupuudus, kas põllumajandussektori tööjõupudus on prioriteet, millega peaks valitsus tegelema ning miks ei ole põllumajandussektor valitsuse esitatud määruses valdkondade hulgas, kus on kõige suurem vajadus välistööjõu järgi?

Milline on välistööjõu vajadus põllumajandussektoris?

Juba mõnda aega on valitsenud Eesti põllumajandustööturul tööjõupuudus. Suvel annab see eriti teravalt tunda, kui tööandjad ei leia puhkusele suunduvatele töötajatele asendajaid ja põllumees ei saa olla kindel, et leidub piisavalt töökäsi, kes aitaks saagi põllult koristada. Raske on leida inimesi, kes põllult marja ja köögiviljasaagi koristavad. Kohalik inimene pole motiveeritud rasket põllutööd tegema ja välistööjõu palkamine on piiratud kvootidega. Välismaalt, peamiselt Ukrainast, Valgevenest jne tuleb tööjõud Eestisse tööle ehitussektorisse ja põllumajandusse.

Käesoleva aasta aprillis kirjutati Maalehes, et lisaks hoojatööjõudu vajavatele põllumeestele on välistööjõudu palganud ka farmid ja nemad vajavad tööjõudu aastaringi. Kui suurfarmid kasutavad välistööjõudu juba aastaid, siis nüüdseks on ka väiksemad talud üle Eesti palganud appi välistöölisi, kuna talupidajatel pole samuti enam kedagi laudatööle võtta.

Põllumajanduses tulevad võõrtöölised hooajatöödele eelkõige Lõuna-Eestisse, kus peamisteks töödeks on maasika- ja kurgikorjamine, aga ka aastaringsetele töökohtadele farmides üle Eesti.

Pikemas vaates on ka põllumajanduses tööjõuvajadus muutumas ning tänaste lihttöid tegevate inimeste asemel on vaja enam töötajaid tootmisesse, aga ka sinna tänasel päeval noorte hulgas suurt tungi ei ole. Raske on leida lauta tööle IT teadmistega noort, sest paha hais ja raske töö hirmutab meie noori. Samas on Eesti Panga hinnangul välistöötajate panus 2018. aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses.

Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Palgakasvu aeglustamine on kasuks eelkõige ettevõtetele, kes konkureerivad välisturgudega ning mis on muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks.

Siseminister saatis 13.septembril 2019 kooskõlastusele määrused, mille eesmärk on sisserände piirarvu jagamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise alusel. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatus arvestab Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagab sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Kui jagada piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, on piirarvu arvestuse alusel võimalik välja anda tähtajalisi elamislubasid:

1) nii ettevõtlusega tegelemiseks kui ka töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, ent Eestis napib kohalikku tööjõudu;

2) kaaluka riikliku huvi korral, võimaldades Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ning kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega.

Pressiteates teatas siseminister Helme: „Kuna töötamiseks antavad elamisload on jaotatud viie suurima tööjõupuudusega valdkonna vahel – tervishoid, haridus, info ja side, töötlev tööstus, veondus ja laondus –, võimaldab see Eestisse tuua justnimelt arste, õpetajaid, insenere ja muid spetsialiste, keda meil kõige rohkem vaja on.“

Seoses sellega soovime vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas põllumajandussektoris eksisteerib tööjõupuudus?

2. Kas põllumajandussektori tööjõupudus on prioriteet millega peaks valitsus tegelema?

3. Miks ei ole põllumajandussektor valdkondade hulgas, kus on kõige suurem vajadus välistööjõu järgi?